Rahvaluule lühivormid
Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud.
- Mõistatus – rahvaluule lühivorm, milles antakse mingist asjast rida tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata.
- Kõnekäänd – piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustamiseks.
- Vanasõna – lühike, ilmekas, õpetliku sisuga ütlus, millesse on kogutud esivanemate elutarkus.
TEST:
Rahvaluule lühivormid. Otsusta, missugune rahvaluule lühivorm on lauses.
Rahvaluule lühivormid. Vali, missugune lausetest on kõnekäänd
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
I ja J-i õigekiri
Häälikute pikkused
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Rahvaluule lühivormid. Vali, missugune lausetest on vanasõna
Eesti rahva mõistatused: Maailm, loodusnähtused, vesi, aeg
Mõistatused. Mõista, mõista, mis see on?
Eesti rahva mõistatused: vesi, lumi, jää, loodus
Näited:
Lause | Vorm |
Nüüd tuleb küll jalad selga võtta. | kõnekäänd |
Võõraste sulgedega ehtimine ei lõpe hästi. | kõnekäänd |
Kelle nüüd jänes püksis on? | kõnekäänd |
Jukul ei olnud saadud kahest sooja ega külma. | kõnekäänd |
Eks viinamarjad ole ikka hapud. | kõnekäänd |
Priit käis isale kui uni peale. | kõnekäänd |
Kaksikud olid erinevad nagu öö ja päev. | kõnekäänd |
Täna juhtus koolis nii, et muna õpetas kana. | kõnekäänd |
Hirmul on suured silmad. | kõnekäänd |
Poiste käitumine ajas direktoril kopsu üle maksa. | kõnekäänd |
Kes seal puu all leiba luusse laseb? | kõnekäänd |
Tema jutust jääb mulje, et tal mõni kruvi ikka puudub. | kõnekäänd |
Poisid andsid uksekella ja tegid kähku sääred. | kõnekäänd |
Mis asja sa istud kui nõelte otsas? | kõnekäänd |
Selline kehv saak sunnib hambaid varna panema. | kõnekäänd |
Räägitakse, et sel tüdrukul on pikad näpud. | kõnekäänd |
Sa tundud liimist lahti olevat. | kõnekäänd |
Johannes tahtis kõva mees olla. | kõnekäänd |
Läksin koju, saba jalge vahel. | kõnekäänd |
Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? | mõistatus |
Mis see on, mis tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane? | mõistatus |
Isa laps, ema laps, ometi ei ole kellegi poeg? | mõistatus |
Luu väljaspool, liha seespool? | mõistatus |
Valge poiss, must nina? | mõistatus |
Harakas aidas, saba väljas? | mõistatus |
Pehme kui padi, magus kui mesi? | mõistatus |
Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi? | mõistatus |
Kanda jõuad, lugeda ei jõua? | mõistatus |
Üks puu, viis haru? | mõistatus |
Hobusega tuleb, härgadega läheb? | mõistatus |
Õnnetus ei hüüa tulles. | vanasõna |
Töö kiidab tegijat. | vanasõna |
Ülekohus ei seisa kotis. | vanasõna |
Eks nälg ole kõige parem kokk. | vanasõna |
Kibe töö, magus uni. | vanasõna |
Laiskus ja hooletus on vennaksed. | vanasõna |
Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub. | vanasõna |
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. | vanasõna |
Tarkus tarviline vara, õpi hoolega. | vanasõna |
Heategu ei roosteta. | vanasõna |
Vaesel rahulik uni, rikas ei saa magada. | vanasõna |
Enne mõtle, siis ütle. | vanasõna |
Harjutamine teeb meistriks. | vanasõna |
Iga algus on raske. | vanasõna |
Julge pealehakkamine on pool võitu. | vanasõna |
Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. | vanasõna |
Kordamine on tarkuse ema. | vanasõna |