Argument

12. klass > Eesti keel > Kirjandiabi

Argument (ladina keeles ‘põhjend’) on praktikas kontrollitud ühetähenduslik otsustus või otsustuste süsteem, millele tugineb mingi otsustuse (kontseptsiooni, teooria) tõestus. Argumente kasutatakse argumenteerimisel ehk põhjendamisel (argumentatsioonis).

 

Argumendiks võib olla

  • aksioom,
  • definitsioon,
  • varem tõestatud väide või
  •  faktidel põhinev otsustus. (EE, 1989)

Argumenteerimine ehk argumentatsioon on loogiline protsess, milles mingi teesi tõesus tuletatakse argumendi tõesusest.

Enam levinud argumenteerimistehnika on peamise väite (põhiseisukoha) esitamine koos seda toetavate (abistavate) väidetega. Mida rohkem sisaldavad abistavad väited fakte, seda suurema mõjuga argumenteerimine on. Sageli võib peamise väite tõestuseks leida abistavaid väiteid, mille tõestuseks tuleb tuua argumente.

Näiteks:

Ma olen … poolt (vastu) – põhiseisukoht

sest “………………………….” – abistav väide

kuna ……………………….. – fakt

Argumenteerimisel võib põhiväite kaitseks esitada ka “jutukesi”, näiteid elust, võrdlusi.Neid nimetatakse illustratsioonideks. Illustratsioonidel pole tõestuslikku jõudu. Illustratsioonid pole argumendid. Illustratsioone oleks sobiv kasutada juhul, kui tahetakse publikule (lugejale) avaldada emotsionaalset mõju.

Tundub, et oma seisukohtade põhjendamiseks on lihtne fakte leida, kuid sageli selgub, et see on vaid näiliselt lihtne. Kindlasti on aga faktide leidmine töömahukas ettevõtmine.

Soovitus kõnelejale – 

Kui sul pole fakte, siis ütlegi hoopis: “Ma arvan, minu arvates, ma usun, ma mõtlen”. Kuulajal on kergem seda vastu võtta kui mingit väidet, mida sa ei suuda tõestada.  Samuti ei mängi sa niimoodi kõiketeadjat.

Soovitus eksamikirjandi kirjutajale –

Ära kasuta väljendeid “Ma arvan, minu arvates, ma usun, ma mõtlen”. Seda peetakse stiiliveaks, sest kogu kirjand on niikuinii sinu arvamus.

 

AUTOR: Argument