Hääliku pikkuse õigekiri

Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest.

Lühike häälik kirjutatakse ühe ( nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid – tsehhe, kassid – kasse).

Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Häälda õigesti (st jälgi hoolega, et hääldaksid ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jäta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus.

samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur;

varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass;

ümarik – ümmargune, samuti – sammuti (aeglaselt), ballett – baleriin.

Erand Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt

asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, mus, sus, tas, ses, tos, kes, mis;
abisõnades: jah, aitäh, ah, oh, noh, säh, kah, tohoh, et, ja (sidesõna), ju, ka;
tegusõnas on..

Sulghäälikutel ja f ning š-l on iga pikkuse jaoks oma märkimisviis, vt Sulghäälikute pikkuse õigekiri.

Koostanud Erika Rummel

Allikas: Hääliku pikkuse õigekiri