OTSEKÕNE
Kui tahame jutus edasi anda tegelase täpset kõnet, siis kasutame selleks otsekõnet.
Otsekõnet eristatakse muust kõnest jutumärkidega ,, ______________”
Otsekõnet alustavad jutumärgid paiknevad all ,,
Otsekõnet lõpetavad jutumärgid paiknevad üleval ”
Otsekõne jutumärk (punkt, hüüumärk, küsimärk jääb alati jutumärkide sisse).
Näiteks: ,,Tule siia!”
,,Mida Sa teed?”
,,Ma lähen poodi.”
Et lugeja saaks teada, kes räägib, siis lisatakse otsekõnele saatalause. (Saatelauset ei kasutata, kui on selge, kes räägib)
Kui saatelause on otsekõne ees, pannakse saatelause järele koolon.
Näiteks:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Häälikute pikkused
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
I ja J-i õigekiri
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Pille ütles: ,,Mul on täna trenn.”
Kui saatelause on otsekõne järel, siis lõpetab otsekõne kas koma, küsimärk, või hüüumärk, ning saatelause algab väikese tähega.
Näiteks:
,,Ma ei saa magada,” ütles väike Tõnu.
Enesekontrolliks: