Kirjandi sissejuhatus

Milleks on sissejuhatust vaja?

Sissejuhatusega

  •  äratatakse lugejas huvi käsitletava vastu,
  •  luuakse sobiv meeleolu
  •   juhatatakse lugeja teema juurde
  •   antakse eelteadmisi

Sissejuhatuses puudub analüüs, nähtusi (probleeme) lihtsalt nimetatakse, tutvustatakse mõnd levinumat seisukohta, pakutakse oma lähtekoht, püstitatakse põhitees, jutustatakse või kirjeldatakse midagi seoses järgneva analüüsiga.

 

Sissejuhatuse lõplik variant on soovitatav kirjutada viimasena, et vältida sissejuhatuse ja teemaarenduse vahelisi lahknevusi.

Sissejuhatuse stiil olgu võrdlemisi neutraalne, mitte mingil juhul liiga kujundlik, raskepärane ega originaalitsev, kuid sobigu muu tekstiga.

 huge-thumbs-up-smiley-emoticon

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia

3.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1

8.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2

6.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia

2.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

I ja J-i õigekiri

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Silbitamine algklassidele

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile

3.90 €
6. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile

3.90 €
8. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid

3.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Häälikute pikkused

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Täis- ja kaashäälikuühend

2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile

3.90 €
5. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile

3.90 €
9. klass, Iseõppijale, Eesti keel

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine

2.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika

2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

SISSEJUHATUSE PÕHITÜÜBID

  •  HUVILUGU

 esitatakse teemaga seonduv juhtum, milles autor võib, aga ei pruugi olla osaline.

  • PÄEVATEEMALINE PÕIGE

(tuuakse teema või probleemiga seostuv näide)

„IGA NÄRVIRAKK ON PÄIKESESÜSTEEM“(ARTUR ALLIKSAAR)<!–?

„Praegu on hull aeg,“ ohkavad inimesed ja neil on selleks täielik õigus. Tänapäeva elu on kiire, halastamatu ja mitte hetkekski peatuv. Kuid kas keegi on vahel vaevaks võtnud selle üle juurelda, miks ta on just selline ja mitte teistsugune? Vaevalt küll. Kellele siis meeldiks iseenda vigu tunnistada?! Sest just meie endi pärast, meie endi süü tõttu on elutempo muutunud liialt kiireks, mõistetamatult rutakaks.

  •  AJALOOLINE TAUST

PECUNIA NON OLET

„Raha ei haise.“

Nii vastas Rooma keiser, kui talt päriti, kas tal pole piinlik kasutada avalikelt käimlatelt saadud tulu. Oli tal õigus? Äkki polnud sõdurkeisri nina nii tundlik kui aristokraadist küsijal? Varasest lapsepõlvest mäletan raha lõhna oma vanemate rahakottides. Lõhn ei olnud meeldiv, aga ma ei saa ka öelda, et rahataskute sisu oleks lausa haisenud, vahest polnud lõhn lihtsalt küllalt tugev, et seda haisuks nimetada? Muidugi, see raha ei tulnud peldikutest, vaid oli teenitud ausa õpetajatööga. Pealegi ei saa nii väike raha üldse haiseda, veidi lõhna levitada ehk, just sellist nagu ma mäletan: võidunud paberi ja higistes pihkudes veeretatud vase oma, segamini rahakoti enda nahalõhnaga. Ja viimane on ju eraldi võttes päris meeldiv.

  •  TEATME- JA MEEDIATEKSTIDEST LÄHTUV TEEMAKOHANE INFO

AJAKIRJANDUS ÜHISKONNA MÕJUTAJANA

Tänapäeva ajakirjandusväljaannete kõige otsesemaks eelkäijaks võib pidada Vana-Roomas välja antud käsikirjalist infolehte „Acta diurna“, milles leidsid peegeldamist tähtsamad poliitilised otsused. Trükikunsti leiutamine 15. sajandil ei jätnud mõjutamata ka teabeedastusvahendite arengut – mõne aastasaja möödudes nägi trükivalgust esimene regulaarselt ilmunud ajaleht. Möödunud sajandi esikümnenditel täienes meediamaastik trükiajakirjandusele konkurentsi pakkuvate infokanalitega, nagu raadio ja televisioon – viimatimainitu saavutas suurema leviku küll mõni aastakümme hiljem. Tänapäeval on kõigi eespool loetletud massiteabevahendite leviala paisunud enneolematult suureks – nad on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks koostisosaks.

  • ISIKLIKU TUNDMUSE KIRJELDUS

MILLEST KÕNELEVAD KIVID?

Nagu noolsirge rannamänd viskub kirikutorn kogu oma graatsilise lihtsusega taeva poole. Ta terav tipp tundub lõhestavat madalaid rünkhalle pilvi, just nagu sooviks ta tuua kas või üheainsa valguskiire siia lõputusse maailma. Korrapäratult, nagu igijää poolt kaasatoodud kaljurahnud, seisavad kirikaias ajahambast puretud ja sammaldunud hauakivid. Kirjad nendel inimkäte kujundatud monoliitsetel plokkidel on nagu hääletu karje minevikust, tervete sugupõlvede ajalugu, mida vaid vähesed elavad hinged tunnevad.

  •  PROBLEEMI ÜLESSEADMINE

sõnastatakse probleem(id), esitatakse küsimus(ed).

Sissejuhatuses esitatakse probleemküsimus.

„MÕTTEID EI SAA MONOPOLISEERIDA“ (Artur Alliksaar)

Mõtteid monopoliseerida – see tähendab ju, et kõik peaks mõtlema ühtmoodi. Milleks? Kui inimesele ei jää isegi mõttevabadust, mis talle siis üldse jääb? Kui igav oleks maailmas, kui üksluine, kui me kõik mõtleksime ühtmoodi. Mis paneks inimesi ühtmoodi mõtlema? On see üldse võimalik?

  • LIIKUMINE LAIEMALT KITSAMALE 

 alustatakse teemast kaugemalt, teaduslikult distantsilt.

______________________

Kirjanduskangelasega seotud probleemi avamise võimalused:

  • Elu ja kirjanduse seos;
    kirjanduse igavikulised probleemid;
    neid probleeme käsitlenud kirjanikud;
    vaatluse alla tulevat kirjanikku ja tema loomingut puudutav üldistus;
    analüüsitava teose koht selle autori loomingus;
    seda kirjanduskangelast puudutav üldistus;
    konkreetse probleemi püstitamine seoses selle tegelasega.

 Üldteemaga seotud probleemi avamise võimalused:

  • elu ja ainevaldkonna seos;
  • ainevaldkonna ja probleemi seos;
  • probleemi igavikuline olemus;
  • konkreetse küsimuse püstitamine

Lähtuda tuleks järgmisest: probleemide avaldumine ühiskonnaelus, neid probleeme käsitlenud arvamusliidrid, filosoofid ja kirjanikud.

Iga punkti kohta 1-2 lauset, mis kokku moodustavadki sissejuhatuse.

KATKU VILLU TUGEVUS JA NÕRKUS

Kirjandus on ikka olnud elu peegel.

Aastasadu on sulemehed lahanud inimkonna igavikulisi probleeme, millest põletavaimad on olnud olemise ja mitteolemise küsimused ning elumõtte otsimine. Ei ole neist teemadest mööda saanud ka meie suurim kirjandusklassik A. H. Tammsaare. Tema mitmepalgelist ja sügavat loomingut iseloomustavad inimpsüühika peen tundmine ning võrratud karakterid. Juba oma esikromaanis „Kõrboja peremees“ lõi Tammsaare koloriitse Katku Villu kuju, kes probleemide sasipuntrasse sattununa eelistas olemisele mitteolemist. Kes Villu tegelikult oli? Kas vabasurma minek näitab tema tugevust või nõrkust?

  • PROBLEEMI KEERUKUSELE VIITAMINEINIMENE ON SALADUS

Üks araabia mõistujutt pajatab jumalast, kellele on aastatuhat kui üks sekund ja kogu maailma kuld sama mis veetilk meres. Sellise jumala juurde olevat tulnud kord üks mees ja soovinud ühte piisakest endale. Jumal olevat vastanud, et mees oodaku üks sekund. Selle mõistujutuga viitan inimliku eksistentsi lühidusele ja asjaolule, et siinkirjutaja olemasolu maailmas on olnud mõistujutu sekundist palju lühem. Saan aru, et lootusetu on üritadagi „piisakest kogu maailma kullast“ enda kätte saada. Selle asemel proovin mõtelda mõnede meeliskirjanike abil inimese üle. Oma teadmatusest teadlik olek on samuti väike samm arengus. Ütles ju Sokrates, et ta teab, et ta midagi ei tea. Tema kaasmaalane hilisemast ajast, Platon, sõnastas inimajaloo ühe tuumakama kujundi, mida tuntakse Platoni koopana:

Meie elu on kui koobas, kus me asume seljaga valguse poole ja näeme ainult kujutisi koopa seinal, ning me kardame end pöörata näoga valguse poole, sest valgus – tõde – pimestaks meid. Mõned inimesed pole leppinud pelgalt varjudega ja on söandanud kui mitte vaadata, siis vähemalt piiluda selja taha. Nende lahket abi ma täna kasutangi. 

 

  • TEEMALE JA PROBLEEMILE LÄHEMALE VIIV MÕTISKLUS

ANTIIKSED EESKUJUD EI AEGU KUNAGI

Aeg voolab. Voolab läbi me sõrmede, meist mööda, koos meiega. Pidevalt. Alati – eile, täna ja ka homme. Vahel tunnetame aja kulgu lausa füüsiliselt. Tunnetame, kuidas hetkest saab sekund, tunnist päev ja kuu, aastast aastasada ning aastasajast ajastu. Tegelikult ei saa me ajastut, eriti oma ajastut , tõsikindlalt tunnetada. Sest see, mis on möödunud, pole meie oma. See on võõras töö ja vaev, võõras hing ja tundmatu elu. Võiks arvata, et praegune aeg on meie ajastu, kuid kes või mis annab meile põhjust seda arvata? Me ei tunne ajastu piiri, me ei tunne tulevikku. Kuid aeg tunneb. Tema lõpetab sekundi, tema lõpetab ka ühe epohhi selles pidevalt muutuvas maailmas. Võib-olla meid siis enam polegi siin, kuid mis sellest. Me elasime, olime, õppisime, töötasime, andsime ja võtsime – see kõik on kirja pandud ajalukku, aja raamatusse. Miski pole tegelikult lõplikult kaduv, kuid säilimine ja säilitamine on keerulised ja vaevarikkad protsessid…

  •  VASTUPIDINE NÄIDE EHK IRRITEERIV ALUSTUS

AUKARTUS ELU EES

Budistid arvavad, et elu koosneb kannatustest, mida põhjustavad ihad ja naudingud. Kristlased käsivad: ära tapa! Islamiusulised leiavad, et mõrvatud usuvenna eest tuleb kätte maksta. Ühel või teisel moel tunnevad nad kõik aukartust elu ees.

  • ALUSTAMINE ÜLDISTUSE VÕI JÄRELDUSEGA

AEG JA INIMENE

Võib kindlalt väita, et kirjandusteos kujutab endast selle ajastu peeglit, millal ta loodi. Kajastub ju igas raamatus autori mõttemaailm, mis on otseselt mõjutatud valitsevast maailmavaatest, kultuurist. Kui ma ei eksi, oli see Nietzshe, kes protestis ajaloo sajanditeks jaotamise vastu ja leidis, et ajaarvamise aluseks peab olema kultuuriperioodide vahetumine. Tõepoolest, eri ajastutest pärit autorite mõtteid on vägagi huvitav lugeda. Kõige köitvamaks pean isiklikult teoseid, kus kajastuvad kahe erineva ajastu maailmavaated. Seepärast paelub mind kirjanikest kõige rohkem Hermann Hesse, kes väitis end olevat ajast väljalangenud.

  • MÕISTE SELETAMINE

Sissejuhatuses selgitatakse pealkirjas kasutatud mõistet või mõisteid.

 TEGELANE JA TEOS KUI PROBLEEMIDE KOMPLEKS

Kirjandit alustades pean esmalt defineerima mõned põhimõisted, peamiselt teksti selguse huvides ja selleks, et arusaamatusi ei tekiks. Esiteks: teos. Teose all mõistan ma ilukirjanduslikku proosateksti, peamiselt romaane, aga ka novelle. Tegelane on eelkõige teose süžeed kandev ja seda mõjutav fiktiivne ilukirjanduslik isik – peategelane, aga ka lihtsalt teoses mainitav kõrvaline ilukirjanduslik kuju. Autori all pean silmas konkreetse teose konkreetset autorit. Tekst on kõige laiem mõiste. Ta võib olla nii konkreetne tekst(ehk teos), mõni selle teose omaenese sisemise loogikaga ja omaenese tähendust kandev osa, samuti ka neid teose eri osi ühendav printsiip.

  • SISUJUHT 

antakse ülevaade teksti teemast, osadest ja eesmärkidest (oht sellise sissejuhatuse kirjutamisel: üksnes oma tegevuse kommenteerimine)

 RAHAREFORMI TULEMUSI NAUDIME VEEL KAUA

  1. juunil 1992. aastal, mil ringlusse lasti rahvuslik valuuta – kroon, astus Eesti Vabariik uude ajastusse. Rubla kõrvaldati käibelt ja vahetati fikseeritud kursi järgi kroonide vastu välja. Kuigi paljud spetsialistid olid reformi õnnestumise suhtes skeptilisel seisukohal, viidi see siiski läbi. Alljärgnevatel lehekülgedel püüan ma vaadelda rahareformiga seonduvat: majanduse üldist arengut, sellega kaasnevaid muutusi ühiskonnas ja uusi protsesse, mis aitavad kaasa kogu rahasüsteemi paremale funktsioneerimisele.
  • KIRJANIKU LOOMINGU PÕGUS ISELOOMUSTUS VÕI TEOSE KOHT KIRJANIKU LOOMINGUS ANTON HANSEN TAMMSAARE KUI MÕISTATUS

Vastuoluline, mõistatuslik, tugev ja samas hämmastavalt nõrk – selline on inimene, kes mind köidab. Need omadused on iseloomulikud Anton Hansen Tammsaare teoste tegelastele ja seetõttu võingi öelda, et Tammsaare on üks minu lemmikkirjanikke.

 

  • TSITAAT

Tsiteeritakse mõnd suurmeest või rahvatarkust.

„PLATON ON ARMAS, KUID TÕDE ON VEELGI ARMSAM“ (Aristoteles)

„Tark pole mitte see, kes teab, vaid see, kes kahtleb“ – nii väidab üks vana mõttetera. See on ilmselt õige, sest keegi ei saa hoobelda sellega, et teab mingi aine- või eluvaldkonna kohta absoluutset tõde – võimatu on tunda seda, mida pole olemas.

  • IN MEDIAS RES („kohe asja juurde“).

Alustatakse teema arendusega, mis tähendab, et sisuliselt jäetakse sissejuhatus ära. See on üks võimalus teksti alustamiseks, kuid ei sobi arutlevale kirjandile.

____________________________________________________

Sissejuhatus ja lõppsõna peaksid harmooniliselt üksteist toetama. Sissejuhatuses viid lugeja probleemi juurde ning lõppsõnas näitad, kuidas probleemi oma kirjandis lahendasid.

 

AUTOR: Sissejuhatus

See artikkel on retsenseerimata.