Tegusõnad

7. klass > Eesti keel > Õppeaasta

Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Nt Ta elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale.

Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend– ja väljendtegu­sõnadeks.

Lihttegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad ühest (liht- või tule­tatud) tüvest, nt

  • elama,
  • õppima,
  • kasvama,
  • kasvatama,
  • koosnema,
  • põge­nema,
  • varjama,
  • varjuma,
  • logelema.

Liittegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad kahest tüvest, mis moodustavad liitsõna, nt

  • alakoormama,
  • siirdistutama,
  • rist­küsitlema,
  • külmsuitsutama.

Liittegusõnade osade järjekord säilib lauses alati muutumatul kujul ja need osad kirjutatakse omavahel alati kokku:

  • Ta alakoormas,
  • siirdistutas,
  • ristküsitles,
  • külmsuitsutas.

Liittegusõnu on eesti keeles suhteliselt vähe.

Ühendtegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad tegelikult kahest sõnast: tegusõnast ja selle tähendust muutvast abimäärsõnast, nt

  • alla andma,
  • maha magama,
  • otsa saama,
  • üle elama

Mõned sõnade ühendid võivad esineda nii liit- kui ühendtegusõnana, nt

  • ülehindama ja üle hindama
  • taas­avas­tama ja taas avastama.

Vrd

  • Poiss ülehindas oma võimeid – Poiss hindas oma võimeid üle.
  • Tema luule taasavastati alles saja aasta pärast – Tema luule avastati taas alles saja aasta pärast.

Väljendtegusõnad koosnevad samuti kahest sõnast: tegusõnast ja noomeni- või pronoomenivormist, nt

  • silma hakkama,
  • jalga laskma,
  • korrale kutsuma,
  • kindlaks tegema,
  • omaks võtma.

Mõned väljend­tegu­sõnad võivad hõlmata ka mitut käändsõnavormi, nt

  • ajast ja arust olema,
  • ühist keelt leidma.

Nii ühend- kui väljendtegusõna osade omavaheline järjekord võib lauses muutuda:

  • Ta andis alla – Ta oli alla andnud.
  • Ta magas maha – maha magades.
  • See hakkas silma – silma hakata.
  • Ta lasi jalga – Ta oli jalga lasknud.
  • Nad leidsid ühise keele – ühist keelt leida.

Nii ühend- kui väljendtegusõna osade vahele võib sattuda ka teisi sõnu

  • Ta sai õnnetult otsa.
  • Tüdruk elas ema kaotust raskesti üle.
  • Kutsuge see märatseja ometi korrale!

Ühend- ja väljendtegusõnu võiks nende oma­duste põhjal pidada pigem sõnade ühendiks kui üheks sõnaks. Ühend- ja väljendtegusõna pidamist üheks sõnaks toetab aga see, et kui nende tegusõnade kesksõna vormi kasutatakse täiendina, võib (kaheosalise) ühend- ja väljendtegusõna osad kokku kirjutada, nt

  • allaandnud sõdur,
  • mahamagatud aastad,
  • silmahakkav erinevus,
  • jalga­lasknud poisiklutt.

Kokkukirjutamine pole siiski kohustuslik, vrd

  • alla andnud sõdur.

TESTID:

Tegusõna vormid. Vali õiged vastused

Tegusõnad. Tegusõna vormid. Vali sõna õige vorm

Tegusõnad. Leia lihttegusõnad

Tegusõnad. Kas ühendtegusõna või väljendtegusõna?

Allikas: Tegusõnad