helilised häälikud on täishäälikud ja osad kaashäälikud (j, l, m, n, r, v)
helitud häälikud – ülejäänud kaashäälikud (sulghäälikud ja f, h, s, š, z, ž)
- helitu kõrvale k, p, t (-ki)
See reegel ei kehti
- liitsõna puhul (raudtee)
- liite ees (jalgsi)
- sama sõna eri vormides (kärbse, leidsin)
- võõrsõna puhul (absoluutne)
Erandid: ärksa, tõrksa, erksa
- helilise kõrvale g, b, d (-gi)
Kahekordse täishääliku/diftongi järele kirjutatakse ühekordne k, p, t (koopad)
Mitmesilbiliste sõnade lõppu kirjutatakse k, p, t
- kui viimane silp pole pearõhuline – k,p,t (taburet)
- kui viimane silp on pearõhuline – kk,pp,tt (omlett)
‘H‘ kirjutamine sõna alguses sõltub traditsioonist.
Sõna sees:
- ’i’ asub silbi lõpus (mai-as)
- ‘j’ asub silbi alguses (ma-jas)
‘Ü’ ja ’i’ järel ei kirjutata ‘j’ tavaliselt, aga see reegel ei kehti tegijanimede ja liitsõnade puhul,
