Võõrsõnade hääldamine
Kui eesti keele omasõnades sõnarõhu määramisel ei eksi tavaliselt keegi, siis võõr- ja laensõnade õige hääldamine on keerulisem. Põhjuseks võivad olla teistsugused rõhutingimused, kui on eesti keeles (Ehala, 2002; Hint, 1998). Nii sõltub rõhk iga konkreetse sõna päritolust, lähtekeelest.
I. Võõr- ja laensõnades võib rõhk olla ükskõik kus – ka sõna keskel või lõpus (säilib võõrkeele rõhk). Seega, pearõhuline on järgsilp.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Häälikute pikkused
Näide 1. psühhe`deelne, mo`ment, progres`siivne, na`haalne
II. Mõnedes võõrsõnades on rõhk keeleajalooliselt nihkunud esimesele silbile, kuigi algselt pole see seal olnud.
Näide 2. `pagas [pagaaž], `klaver [klaviir]
III. On ka selliseid sõnu, millel on kõikuv rõhk. Selliste sõnade kasutamisel tuleb tunda reegleid.
Näide 3. keefir – kefiir
IV. Mõnikord võib rõhk eristada ka sõnade tähendust.
Näide 4. `viiner – vi`neer,`traktorist – trakto`rist
V. Meeles tuleb pidada, et võõr- ja laensõnades puhul järgitaks kirjaviisiga lähedast hääldust.
Näide 5. kanal, mitte [kanaal]; Kanada, mitte [kanaada]
Allikas: Võõrsõnad ja -nimed