OTSEKÕNE
Kui tahame jutus edasi anda tegelase täpset kõnet, siis kasutame selleks otsekõnet.
Otsekõnet eristatakse muust kõnest jutumärkidega ,, ______________”
Otsekõnet alustavad jutumärgid paiknevad all ,,
Otsekõnet lõpetavad jutumärgid paiknevad üleval ”
Otsekõne jutumärk (punkt, hüüumärk, küsimärk jääb alati jutumärkide sisse).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Täis- ja kaashäälikuühend
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. D-täht
Õpime tähti. R-täht
Õpime tähti. G-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpime tähti. B-täht
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Õpime tähti. L-täht
Õpime tähti. V-täht
Õpime tähti. P-täht
Õpime tähti. E-täht
Õpime värve!
Õpime tähti. Ä-täht.
Häälikute pikkused
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime tähti. S-täht
Õpime tähti. K-täht
Õpime tähti. T-täht
Näiteks: ,,Tule siia!”
,,Mida Sa teed?”
,,Ma lähen poodi.”
Et lugeja saaks teada, kes räägib, siis lisatakse otsekõnele saatalause. (Saatelauset ei kasutata, kui on selge, kes räägib)
Kui saatelause on otsekõne ees, pannakse saatelause järele koolon.
Näiteks:
Pille ütles: ,,Mul on täna trenn.”
Kui saatelause on otsekõne järel, siis lõpetab otsekõne kas koma, küsimärk, või hüüumärk, ning saatelause algab väikese tähega.
Näiteks:
,,Ma ei saa magada,” ütles väike Tõnu.
Enesekontrolliks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
