Rõhk ja kõne
Kõne ladusaks voolamiseks ei piisa kõne jaotumisest silpideks. Kõnet on kergem kuuldavale tuua ning jälgida, kui ta on ka rütmiliselt liigendatud. Kõne rütmilisuse tagamiseks vahelduvad kõnevoolus rõhulised ja rõhuta silbid.
Eesti keeles eristatakse kolme erineva rõhulisuse astmega silpe: pearõhuline, kaasrõhuline ja rõhutu silp. Rõhuline silp (ükskõik kas pea- või kaasrõhuline) koos talle vahetult järgnevate rõhutute silpidega moodustab ühe kõnetakti ehk jala.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Õpime tähti. Õ-täht
Õpime tähti. L-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1
Õpime tähti. D-täht
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Õpime tähti. K-täht
Õpime tähti. E-täht
Õpime tähti. U-täht
Õpime värve!
Õpime tähti. T-täht
Õpime tähti. V-täht
Õpime tähti. Ö-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Õpime tähti. J-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Õpime tähti. R-täht
Õpime tähti. G-täht
Õpime tähti. S-täht
Eesti keeles asub pearõhk tavaliselt sõna esimesel silbil, nt ka‧la, kau‧nistama. Võõrsõnades võib pearõhk olla ka mujal, nt fantaa‧sia, illusioo‧n.
Kõige mugavam kõnerütm tekib siis, kui rõhulised silbid vahelduvad rõhututega. Seetõttu asub kaasrõhk eesti keeles tavaliselt paaritutel silpidel (kolmandal ja viiendal silbil), nt ka‧vala:te. Kui paarituarvuline silp on sõnavormis viimane, on ta tavaliselt rõhutu, nt ka‧vala. Kaasrõhu asukohta mõjutavad siiski paljud tegurid. Oluline osa on silbistruktuuril ja sõna tuletusstruktuuril. Nt naissugu märkiv liide -nna toob endaga alati kaasa liite-eelse vokaali rõhu, vrd lau‧lja:nna (kaasrõhuga teisel silbil) või koguni laulja‧nna(liitele langeva pearõhuga). Mingites piirides on kaasrõhk eesti keeles vabalt varieeruv.
Allikas: HÄÄLIKUD JA FONEEMID Rõhk
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!