Võõrsõnade hääldamine
Kui eesti keele omasõnades sõnarõhu määramisel ei eksi tavaliselt keegi, siis võõr- ja laensõnade õige hääldamine on keerulisem. Põhjuseks võivad olla teistsugused rõhutingimused, kui on eesti keeles (Ehala, 2002; Hint, 1998). Nii sõltub rõhk iga konkreetse sõna päritolust, lähtekeelest.
I. Võõr- ja laensõnades võib rõhk olla ükskõik kus – ka sõna keskel või lõpus (säilib võõrkeele rõhk). Seega, pearõhuline on järgsilp.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Häälikute pikkused
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Näide 1. psühhe`deelne, mo`ment, progres`siivne, na`haalne
II. Mõnedes võõrsõnades on rõhk keeleajalooliselt nihkunud esimesele silbile, kuigi algselt pole see seal olnud.
Näide 2. `pagas [pagaaž], `klaver [klaviir]
III. On ka selliseid sõnu, millel on kõikuv rõhk. Selliste sõnade kasutamisel tuleb tunda reegleid.
Näide 3. keefir – kefiir
IV. Mõnikord võib rõhk eristada ka sõnade tähendust.
Näide 4. `viiner – vi`neer,`traktorist – trakto`rist
V. Meeles tuleb pidada, et võõr- ja laensõnades puhul järgitaks kirjaviisiga lähedast hääldust.
Näide 5. kanal, mitte [kanaal]; Kanada, mitte [kanaada]
Allikas: Võõrsõnad ja -nimed