Häälikuühendi õigekiri

Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata:

kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kiskuma, lonksu, värske, mõtlik, linlane, jõmlus, monarh,revanš, borš;

poeg, laul, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa).

Erand

l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut:

valss, avanss, ekstrasenss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss;

aga värske, varsti.

Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s.

See reegel ei kehti kui

liitsõna (plekkpurk, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp)
liide algab sama kaashäälikuga, millega lõpeb sõnatüvi (keskkond, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid
-gi, -ki on sõna lõpus (kasski)
nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud

TEST: