Häälikuühendi õigekiri
Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata:
kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kiskuma, lonksu, värske, mõtlik, linlane, jõmlus, monarh,revanš, borš;
poeg, laul, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Õpime tähti. P-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. Ä-täht.
Õpime tähti. R-täht
Õpime tähti. D-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpime tähti. F-täht
Õpime tähti. U-täht
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime värve!
Õpime tähti. K-täht
I ja J-i õigekiri
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Erand
l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut:
valss, avanss, ekstrasenss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss;
aga värske, varsti.
Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s.
See reegel ei kehti kui
- liitsõna (plekkpurk, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp)
- liide algab sama kaashäälikuga, millega lõpeb sõnatüvi (keskkond, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid
- -gi, -ki on sõna lõpus (kasski)
- nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud
TEST:
Häälikuühendi õigekiri. Test nr1
Häälikuühendi õigekiri. Test nr2
Häälikuühendi õigekiri. Test nr3
Allikas1:Häälikuühendid
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
