Lause
Lause on keelelise suhtluse põhiüksus. Tema abil kas väidetakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Juhan luges lehte, küsitakse midagi mingi sündmuse kohta, nt Kas Juhan luges lehte?, kästakse kellelgi midagi teha, nt Loe lehte!, ilmutatakse soovi, et mingi sündmus leiaks aset, nt Loeks Juhan ometi lehe läbi!, või avaldatakse imestust mingi sündmuse toimumise üle, nt Juhan luges tõesti lehe läbi! Lause tähenduses on seega põimunud mingi sündmuse kirjeldus kõneleja suhtluseesmärgiga.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. L-täht
Õpime tähti. Ä-täht.
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Õpime tähti. H-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpime tähti. V-täht
Õpime tähti. N-täht
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Silbitamine algklassidele
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Tüüpiline lause sisaldab finiitset verbivormi (vt M 72) ja ühe või mitu sellist osa, mille keskmeks on käänd- või määrsõna, nt Minu poeg / lõpetas / möödunud kevadel / Tartu ülikooli.
Tüüpilised laused on lihtlaused, s.o laused, mis ei sisalda teisi lauseid. Lause, mille koosseisus on mitu osalauset, on liitlause, nt Vihma sajab ja päike paistab. Ma tean, et sul on õigus.
Tüüpiline lause on täislause, s.o ehituselt täielik lause. Keelekasutuses on rohkesti ka mittetäielikke lauseid. Osa neist on sellised, kuhu puuduvaid lauseelemente on võimalik juurde mõelda eesti keele lauseehitust tundes, nt Lähen koju (→ Ma lähen koju). Peeter tuli koju ja läks magama (→ .. Peeter läks magama). Need on väljajättelised laused ehk lünklaused ehk elliptilised laused. Teine osa on sellised, kus millegi puudumisel on kindel tähendus, nt lause Selle teeb valmis paari päevaga puhul järeldub aluse puudumisest, et öeldu kehtib kelle tahes kohta. Niisugused laused on vaeglaused. Nii lünk- kui ka vaeglausete kirjeldus kuulub otseselt süntaksi ülesannete hulka. Keelekasutuses, eriti suulises argivestluses kohtab aga väga sageli lauseid, kust on välja jäetud kõik peale uut infot väljendava osa. Niisuguse „kokkuhoidliku” lausena võib toimida mis tahes sõnade ühend või sõnavorm. Vt nt järgmist dialoogi:
Tere päevast! Pakk. – Kellele? – Jüri Tammele. – Vale korter. Teine uks paremalt. – Tänan. – Pole tänu väärt.
Allikas: Lauseõpetus ja lause
Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!