Astmevaheldus
Astmevahelduseks nimetatakse sõna sisehäälikute muutumist käänamisel ja pööramisel. (lipp – lipu, luba – loa; sadama – sajab). Astmevaheldus jaguneb välte- ja laadivahelduseks.
Vältevahelduse korral muutub sõna sisehäälikute välde (II välde vaheldub III-ga). II-vältelist vormi loetakse nõrgaks, III-vältelist aga tugevaks astmeks: karp (1silbiline => III välde, tugev aste) – karbi (II v, nõrk aste).
Laadivahelduse korral mõni sisehäälik kaob või muutub teiseks häälikuks – häälikud g, b, d, s ning k ja t ühendites sk, hk ja ht kaovad või asenduvad mõne teise häälikuga. Vorm, kus vaadeldav häälik ehk laadivaheldusele alluv häälik on olemas, on tugevas astmes. Vorm, kus laadivahelduslik häälik puudub või on asendunud mõne muu häälikuga, on nõrgas astmes, sõltumata sõna vältest: lugu (g on, tugev aste) – loo (g puudub, nõrk aste)
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Häälikute pikkused
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Täis- ja kaashäälikuühend
Astmevahelduse määramisel võrreldakse käändsõna ainsuse nimetavat, omastavat ning vajadusel ka osastavat käänet, tegusõnadel kindla kõneviisi oleviku 1. pööret ja da-tegevusnime.
Astmevahelduseks ei loeta:
- konsonandi pikenemist ainsuse sisseütlevas ja da-tegevusnimes (pesa – pessa, tulema – tulla)
- n-i ja s-i vaheldust liites -ne (teine – teise, puine – puise)
- välte muutumist d-lõpulises ainsuse osastavas (tuld, merd, und)
- täishääliku väljalangemist numbertüüpi sõnades (number – numbri, vanker – vankri)
Kui sõna käänamisel või pööramisel sisehäälikud ei muutu, on sõna astmevahelduseta.