Kui võrrelda teksti loomist majaehitusega, siis saab öelda, et laused on teksti tellised, lõigud on tekstide ehitusplokid.
Vormilõik on taandreast taandreani ulatuv tekstiosa; sisulõik mingi väite, kirjelduse, arutluse terviklik esitus.
Lõigu avalause esitab selle tuummõtte, juhatab kätte järgnevalt käsitletava alateema või küsimuse, püstitab tõestamiseks mingi väite jne
Avalauset arendavad tugilaused, milles
- tuuakse seletusi ja põhjendusi
- kirjeldatakse olukorda
- vaadeldakse detaile
- esitatakse näiteid
- antakse mõni tsitaat
Lõiku on võimalik arendada ka üksikult üldisele minnes:
- algul näited ja detailid
- lõpus üldistav kokkuvõte
Lühikesed lõigud sobivad
- põhilise rõhutamiseks,
- kokkuvõtete tegemiseks
- aforistliku stiili viljelemiseks
- impressionistliku stiili viljelemiseks
- tekstile dünaamika lisamiseks
Lühike lõik suunab lugeja keskenduma. Lühike lõik võib piirduda väite või tõdemuse tõestamata esitamisega.
PIKK LÕIK
Pikk lõik võimaldab
- ulatuslikumat arutlust
- esitada analüüse
- lisada kirjeldusi
- tajuda mõtete voolavust
Pikad lõigud, milles on enam kui 10 lauset, raskendavad tekstist arusaamist ja aeglustavad lugemist.
KIRJANDI STIIL JA LÕIK
Lõigud rütmistavad teksti, vahelduse mõttes tasuks pikemate lõikude vahele pikkida ka lühemaid.
Lõike võib üles ehitada mitmel viisil:
- tees + tõestus
- olukord + hinnang
- väide + näide
- põhjus + tagajärg
- probleem + lahendus
- üldvaade + detailid
- võrdlus ja vastandus
- nähtuste ühisosa ja erinevused
- definitsioonilt klassifitseerimisele
- sündmuste kirjeldamine nende ajalises järjekorras.
Allikas: A. Kidron “Kirjutaja käsiraamat”
AUTOR: Kirjandi lõik
