SILP, SILBITAMINE

3. klass > Eesti keel > 2. poolaasta

Häälikud moodustavad kõnes silpe. Silbid kostavad hästi välja lauldes.
Eesti keeles peab silp sisaldama vähemalt ühe täishääliku. Peale selle täishääliku võib silbis leiduda ka muid häälikuid.
Sõnad võivad koosneda nii ühest kui ka mitmest silbist. Näiteks sõna ÕUN koosneb ühest silbist, aga sõna KARUSLOOMAKASVATUS koosneb seitsmest silbist.

  • 1-silbilised sõnad: uu, oi, punkt, hea
  • 2-silbilised sõnad: lap-sed, u-ba
  • 3-silbilised sõnad: lei-a-vad
  • 4-silbilised sõnad: lai-u-ta-me

14

15

Leia ühesilbilised sõnad. Kontrollarv on antud iga rea lõpus sulgudes.

Lugemislugu

On õnn, kui oskad lugeda! (3)
Ei ema ees pea pugema, (3)
ei memme manguma sa pea: (3)
“Loe, palun, veel! No ole hea!” (4)
Ei müksima pea õele külge: (2)
“Loe mulle veel pool lehekülge!” (3)
Jääb ära nutt ja liigne jutt – (4)
poed nurka ja loed raamatut! (3)

PEA MEELES, ET SILBITAMINE JA POOLITAMINE EI OLE ÜKS JA SAMA. POOLITAMISEL EI TOHI ÜHETÄHELIST SILPI JÄTTA REA LÕPPU EGA VIIA UUE REA ALGUSESSE.

Silbitamise reeglid:

  • Igas silbis on alati täishäälik või täishäälikuühend.

                                   o-li, päe-vik, tu-li, koo-li

  • Üksik kaashäälik täishäälikute vahel alustab silpi.                                 

                        va-nal, a-jal, pa-lun

  • Kaashäälikuühendis kuulub järgmisesse silpi ainult viimane kaashäälik.

                                   kom-bed, üht-ki, arm-sal

  • Pika ja ülipika kaashääliku puhul silbitame kahe hääliku vahelt.

                                   hom-me, tul-la, min-na