Sõnade liitmine
Uute sõnade saamise lihtsaim viis on kahe või enama sõna liitmine. Omavahel kombineeritakse keeles olemasolevaid tüvesid. Enamasti on uue sõna tähendus arusaadav, aimatav. Kahe sõna liitmisel kannab põhitähendust viimane sõnaosa, mida nimetatakse põhisõnaks. Sama sõna saab olla nii liitsõna täiend- kui ka põhisõnaks.
Täiendsõna on enamasti kas nimetava või omastava käände vormis.
TEST
Moodusta liitsõnu. Leia pooled, mis omavahel sobivad.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Silbitamine algklassidele
I ja J-i õigekiri
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Häälikute pikkused
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Lauses kõrvuti asetsevate sõnade puhul tuleb jõuda otsuseni, missugused sõnad missugusel tingimusel kokku kirjutada: kas tekib liitsõna või on tegemist sõnaühendiga. Seega on oluline teada kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtteid.
KOKKU:
Täiendsõna tüvi on nimetavas käändes (raudtee) või lühenenud (naisarst), omastavakäändeline tüvi näitab liiki (uksekell), hulka (leivaviil) või mitmuslikku sisu (lauakoorem), põhisõna juurde kuulub täiend (asfalteeritud kõnnitee), omadussõna tema ees oleva täpsustava käändsõnaga (süsimust), k.a ne- ja line-liitelised omadussõnad (kahekordne), arvsõnades -teist, -kümmend, -sada (kolmsada), liittegusõnad (rulluisutama), liitmisel tekkinud uus määrsõnaline väljend (kordamööda), määrsõna + pool, poole, poolt (sealtpoolt)
LAHKU:
Täiendsõna pole nimetavas ega omastavas, vaid mõnes muus käändes (kullast sõrmus), täiendsõna omastavaline vorm näitab kellelegi kuuluvust (isa auto), täiendsõna on mitmuse omastavas ja selles on üle kahe silbi (vigade parandus), täiendsõna juurde kuulub täiend (suure poti kaas), ne– ja line-liitelisele omadussõnale eelneval käändsõnal on täiend (kahekümne viie aastane), ne– ja line-liitelisele omadussõnale eelneb mitmesõnaline nimi (Miina Härma nimeline), väljend- ja ühendtegusõnad (pead murdma – murran pead; alla vanduma – vannun alla), kaas- ja määrsõnad teiste sõnade kõrval (mööda maad, akna kaudu).
SIDEKRIIPSUGA:
ne– ja line-liiteline omadussõna ühesõnalise nime (Mardi-sarnane), tähe (x-teljeline) või numbriga (120-leheküljeline), topeltsõna nimetavas + alaltütlevas käändes (tund-tunnilt), kui liitsõna üks osa on tsitaatsõna (squashi-reket), koostisosade eristamiseks (oa-juustusalat)
TEST:
Kas kokku, lahku või sidekriipsuga?
NÄITED:
Kas kokku, lahku või sidekriipsuga?
Kokku, lahku või sidekriipsuga:
Koostas: Mare Hallop