AED-, KÖÖGI-, JA PUUVILJAD
TERAVILJAD

      1. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata?    –    kapsas
      2. Keha kerge kepike, pea suur saunake?    –    kapsas
      3. Tamm siin, tamm seal, iga tamme küljes oks,
          Oks siin, oks seal, iga oksa küljes pesa.
          Pesa siin, pesa seal, igas pesas neli muna.
          Muna siin, muna seal, igal munal must tipp?    –    uba kasvamas

      4. Seitse poissi ühes kindas?    –    hernekaun
      5. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline?    –    sibul
      6. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees?     –    kurk
      7. Suvine poisike, sajakordne kasukas?    –    kapsas
      8. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta?    –    sibul
      9. Mees maa all, habe maa peal?    –    kaalika
    10. Tuhat-tuhat, sada-sada, sõidavad niinest silda mööda raudsesse linna?    –    herneid valatakse sõelast patta
    11. Keerleb ja veerleb, kui otsa saab, siis muneb?    –    humal
    12. Hõbekepp ja kuldnupp?    –    rukis
    13. Kaks õde ühe vaiba all?    –    kaer
    14. Kolmekandiline ait jahu täis?    –    tatar
    15. Valge poiss, must nina?    –    uba
    16. Kellel on pea punane?    –    porgand
    17. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike?    –    päevalill
    18. Koor all, koor peal, seeme keskel?    –    pähkel
    19. Tüdruk toas, juuksed väljas?    –    porgand
    20. Seitsesada kasakat ühe mütsi all?    –    moon ja seemned
    21. Üks saks, sada mantlit seljas?    –    kapsas
    22. Noorik istub nurmel, sada linti peas?    –    kaalika
    23. Mees mullas, juuksed väljas?    –    kaalikas
    24. Üks ema, aga üheksa last?    –    kartul
    25. Valge poiss, must nina?    –    uba

HOONED  JA  JUURDEKUULUV

      1. Karu magab, kõrv kõigub?    –    maja ja uks
      2. Neli toas, kaheksa õues?    –    maja ja nurgad
      3. Kaks venda vahivad teineteisele silmi, aga kokku ei saa?    –     lagi ja põrand, vastasseinad
      4. Puust piirid, klaasist põllud?    –    aken
      5. Keeletu, meeletu, varjab vara varga eest?    –    lukk
      6. Istub kui isand, tolmab kui tont?    –    korsten
      7. Küünra pikkune, küünra laiune, aga kümme paari härgi ei jõua paigast vedada?    –    kaev
      8. Töömehed tehti teivastest, aeti kokku harkidest?    –    tara
      9. Hiir läheb auku, saba jääb välja?    –    võti
    10. Üks saun, sada akent?    –    puuriit
    11. Mek-mäk mäe otsas, neli sarve peas?    –    tuuleveski
    12. Härg tuuakse koju, sooled jäetakse metsa?    –    palk

INIMENE, inimesega seotu

     1. Mees meeleta, hobune jaluta?    –    laps ja häll
     2. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets?    –    inimene
     3. Siidikera, niidikera, seitse auku sees?    –    pea
     4. Ümber ilma ulatub, ümber pea ei ulatu?    –    silmad
     5. Siberikud, säberikud, mäe peal kükitavad?    –    kõrvad
     6. Valged kanad punasel õrrel?    –    hambad
     7. Lihane laut, luised lehmad?    –    suu ja hambad
     8. Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel?    –    hambad ja keel
     9. Tammelaast lätte sees, ei idane ega mädane?    –    keel
    10. Kanda jõuad, lugeda ei jõua?    –    juuksed
    11. Kadakas kasvab mäel, ilma tuuleta tudiseb?    –    habe
    12. Üks puu, viis haru?    –    käsi ja viis sõrme
    13. Viis venda magavad ühes voodis?    –    jalg saapa sees
    14. Mees läheb metsa, kõht kodu poole?    –    sääremarjad jalgadel
    15. Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne üht ega teine teist?    –    jalajäljed
    16. Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane?    –    inimese nimi
    17. Kolmkümmend kaks tükki jahvatavad, üks keerab ringi?    –     hambad ja keel
    18. Ei ole kuulda ega näha, aga arvab asjad ja toimetab tööd?    –    mõistus
    19. Hobusega tuleb, härgadega läheb?    –    haigus
    20. Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi?    –    uni
    21. Umbne järveke, ei saa üle ega ümber?    –    vari
    22. Kehata nähtav?    –    vari
    23. Teine mees kummalgi pool mäge, aga kumbki ei saa teineteisega kokku?    –    silmad
    24. Kaks punas õrt valgeid kanu täis?    –     hambad
    25. Punane koer haugub läbi luise aia?    –    keel ja hambad
    26. Laud vee sees, ära ei mädane?    –    keel
    27. Kiberik-käberik, mäe küljes kükitab?    –    kõrv
    28. Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe mäe külje peal?    –    juuksed
    29. Mees ajab teda ära, mida enam ajad, seda enam tuleb tagasi?    –    habe
    30. Kaks ema, kümme poega, kõik ühe nimelised?    –    käed ja sõrmed
    31. Valge härg, viis pead?    –    jalg ja varbad

KÄSITÖÖ

       1. Tüdruk ühe silmaga?    –    nõel
       2. Kõigile teeb riided, aga ise alasti?    –    nõel
       3. Tilluke, teravake, aga maailma ehitaja?    –    nõel
       4. Üks linn, tuhat akent?    –    sõrmkübar
       5. Käsita rätsep käristab riiet?    –    käärid
       6. Ümmargune kui muna, pikem kui puu?    –    lõngakera
       7. Kõik maailm liigub, ühest harust tõmmatakse?    –    kerilaud
       8. Haraline mees, hargid seotud?    –    kerilaud
       9. Tont nurgas, tüdruk kõrval?    –     vokk
     10. Kolmejalgne kits, raudhambad suus?    –    vokk
     11. Ilus mõis, madal mõis, ümberringi aknaid täis?    –    sõrmkübar
     12. Kümme kitse söövad ühe heinakuhja all?    –    ketramine
     13. Kala ujub kahest veest läbi?    –    kangakudumine

KORRASTUSVAHENDID, EHTED

     1. Pisike poisike, raudsed juuksed?    –    juuksehari
     2. Ise klaasist, inimese nägu peal?    –    peegel
     3. Hani haljas, pea paljas, nina niinega seotud, saba veega leotud?    –    saunaviht
     4. Lihane pütt, kullane vits?    –    sõrmus
     5. Kuu koja läve all?    –    sõlg rinnas

LOOMAD, LINNUD

     1. Paik paiga peal, lapp lapi peal, elades ei ole nõela sisse saanud?    –    kana
     2. Luust  suu, lihast habe?    –    kukk
     3. Edaspidi künnab, tagurpidi äestab?    –    kanna siblib
     4. Kuue heidab seljast, aga kasukat ei heida?    –    lammast pöetakse
     5. Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits?    –    lehm
     6. Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb viuh! ?    –    hobune
     7. Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama?    –    koer
     8. Neli nipijalga, neli kikikõrva, taga pikk tolu-lolu?    –    kass
     9. Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel?    –    kass
    10. Nina niki-riki, kõrvad kiki-röki, saba rilli-ralli?    –    hiir
    11. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera?    –    siil
    12. Hobu metsas, saba seljas?    –    orav
    13. Tiivad on, nokka pole; küüned on, jalgu pole?     –    nahkhiir
    14. Kuhja luuakse, kuhja loojat pole näha?    –    mutt ja mutimulla hunnik
    15. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa?    –    orav
    16. Pada keeb metsas, ei ole puid ega tuld all?    –    sipelgapesa
    17. Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus?    –    karu
    18. Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus?    –    hunt
    19. Sööda kui venda, seo kui varast?    –    hobune
    20. Pikk mets, paks mets, silguvarrast seest ei leia?    –    hobuse saba
    21. Halli vatiga vanamees, kaks sarve peas?   –    kits
    22. Mees läheb lakka, lihaliud pea peal?    –    kukk
    23. Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas?    –    kana
    24. Liha tantsib nelja raudtaldriku peal?    –    hobune
    25. Neli sumavad sood pidi, kaks kaevavad taevast?    –    lehm
    26. Tüvi ülespidi, latv alaspidi?    –    lehma saba
    27. Meile tuli meelivõõras, igavesed kingad jalas, karvupidi kasukas seljas?    –    vasikas
    28. Liha all ja luud peal?    –    vähk
    29. Kargan kuival, ujun vees, olen mõlemal pool mees?    –    konn
    30. Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas?    –    vares
    31. Kirr-karr katusel, must mihkel muru peal?    –    vares ja harakas
    32. Kõrgem kui kirik, madalam kui regi, mustem kui süsi?    –    harakas
    33. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel?    –    pääsuke
    34. Eest irki-orki, tagant siuh-säuh?    –    lehm
    35. Vees elab, aga kala pole, silmad on, aga mitte peas, kondid on, aga mitte sees?    –    vähk
    36. Kes raiub puid ilma kirveta?    –    rähn
    37. Kukub, kukub, aga maha ei kuku?    –    kägu
    38. Sirp sabas, hari peas?    –    kukk
    39. Pere sööb, laud laulab?    –    siga söödab põrsaid
    40. Ees käärid, taga tangid?    –    pääsuke
    41. Kes ei pale magades silmi kinni?    –    kala
    42. Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda?    –    hobune
    43. Tüügas ülespidi, latv alaspidi?    –    hobuse või lehma saba
    44. Kuum kivi aida ääre all?    –    lehma udar
    45. Rähn raiub raudses linnas?    –    kell või krapp lehma kaelas
    46. Mees läheb metsa teibad seljas?    –    siga
    47. Mees künnab, ei ole atra ega hobust?    –    siga
    48. Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse?    –    lammas
    49. Ait nelja tulba peal?    –    loom neljal jalal
    50. Tuhat tutulutulist, sada sarvilist?    –    kari
    51. Päeval karjas, öösel orjas?    –    koer
    52. Mees läheb metsa, mõõk seljas?    –    kass
    53. Valge vaat, punane pulk ees?    –    hani
    54. Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas?    –    kana
    55. Must mees murul, tükk liha turjal?    –    kukk
    56. Kes ei võta ilmaski kasukat seljast?    –    karvane lom
    57. Hall kera, hambaid täis?    –    siil
    58. Sile kui siid, okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera?    –    siil
    59. Kaks korda sünnib, üks kord sureb?    –    lind
    60. Tõsta jõuab, visata ei jõua?    –    sulg
    61. Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas?    –    vares
    62. Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob?    –    kurg
    63. Must mees, kalasaba taga?    –    pääsuke
    64. Öötöö, päevatöö, käbedam kui käsitöö?    –    pääsukese pesaehitamine
    65. Mees elab metsas, raiub kirveta, ehitab maju?    –    rähn
    66. Väike mees, punane kasukas seljas?    –    keedetud vähk
    67. Sibinal-sabinal, saksakeeli rääkis, ees ork, taga hark, pealt sinine kalevine, alt valge lõuendine?   –    pääsuke

MAAILM  JA  LOODUSNÄHTUSED, VESI

      1. Neiu ehib Hiiumaal, ehted paistavad siiamaale?    –    päike
      2. Kuldkera keset koplit?    –    päike
      3. Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa?    –    päike ja kuu
      4. Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi?    –    kuu
      5. Laut lambaid täis, kerapea oinas keskel?    –    tähed ja kuu
      6. Tuhat tippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp on õue peal?    –    tähed ja kuu
      7. Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab?    –    pilv
      8. Noorik nutab nurga taga?    –    tuul
      9. Põder jookseb üle põllu, jalad maha ei puutu?    –    tuul
    10. Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab siiamaani?    –    äike
    11. Mees raiub Muhumaal, mürin kuuldub meie maale?    –    äike
    12. Mees ehitab kirveta silla?    –    pakane
    13. Kõrvuta kuulen, keeleta kostan?    –    kaja
    14. Liivatera ei kanna, maja kannab?    –    vesi
    15. Vana vakk, uus kaas?    –    vesi, jää
    16. Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits?    –    vihm
    17. Mujal maal pannakse hoost ette, siiamaale paistab look?    –    vikerkaar
    18. Siidilõngast seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal?    –    vikerkaar
    19. Mõõdupuu üle metsa?    –    vikerkaar
    20. Helmeid täis heinamaa, otsima ei lähe ükski?    –    kaste
    21. Org täis, mägi täis, aga peosse ei saa?    –    udu
    22. Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil?    –    rahe
    23. Õues mäena, toas veena?    –    lumi
    24. Soomemaal raiutakse puid, laastud lendavad siiamaale?    –    lumesadu
    25. Eit pühib toa taga, tolm keerutab ukse ees?    –    tuisk
    26. Karu tõusis pahnast, karvu kõik maailm täis?    –    tuisk
    27. Liigeldi ja loogeldi, aasast läbi allapoole?    –    jõgi
    28. Jookseb ööd ja päevad, ära ei väsi iialgi?    –    jõgi
    29. Igavene tünnikene, pooleaastane kaanekene?    –    jää järve peal
    30. Andja ei väsi, võtja väsib?    –    kaev, oja jõgi, järv
    31. Pole merd, pole maad, laevad ei uju, käia ei saa?    –    soo
    32. Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta?    –     laev merel
    33. Sõidan-sõidan, jälgi ei jää, lõikan-lõikan, verd ei tule?    –    paadiga sõitmine
    34. Veest lukk, puust võti?    –    sild

MAJATARBED

      1. Ait all, look peal?    –    pada
      2. Harakas linnas, saba väljas?    –    kulp pajas
      3. Üks selili maas, seitse segavad sees?    –    söömine ühest anumast
      4. Part vees, saba mäel?    –    lusikas
      5. Punane särk, must ihu, vedel süda?    –    pada leemega tulel
      6. Missugune tera ei idane?    –    noatera
      7. Metsas sündinud, metsas kasvanud, tuleb koju putru sööma?    –    puulusikas
      8. Keha ümar, sada silma peas?    –    sõel
      9. Must kikas, mulk pealae sees?    –    pudel
    10. Must lehm, üks kõrv, üks nisa?    –    teekann
    11. Hall härg, allikas seljas?    –    vaat
    12. Meeletu, keeletu, ise ilmamaa tark?    –    margapuu
    13. Teist närib, ise karjub?    –    saag
    14. Lihane lööb, raudne sööb?    –    kirves
    15. Raudne suu sööb puid?    –    kirves, nuga, saag
    16. Hall härg, auk seljas?    –    käsikivi
    17. Hall mees nurgas, habe kirpe täis?    –    luud
    18. Hani läheb üle õue, tiivad tilguvad verd?    –    vee kandmine kaelkookudega
    19. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi?    –    kell
    20. Õhtul ehitakse, hommikul riisutakse?    –    riidevarn
    21. Koorem liigub, kandja seisab?    –    voodi, tool, iste
    22. Koorem väsib, koormakandja ei väsi?    –    voodi, tool, iste
    23. Neli õde ühe kübara all?    –    laud
    24. Põder kargab põllu peal, jalad maha ei puutu?    –    häll
    25. Üks hani, neli nina?    –    padi
    26. Seitsesada väravat, üks auk välja minna?    –    kalavõrk

MITMESUGUST

     1. Must suu, punane keel?    –    ahi
     2. Kits koopas, keel väljas?    –    tuli ahjus
     3. Must siga läheb lauta, ajab punased põrsad välja?    –    roobiga tõmmatakse söed ahjust välja
     4. Laut lambaid täis, ühelgi pole saba?    –    leivad ahjus
     5. Aam aami peal, vaat vaadi otsas, oravasaba otsas?    –    pilliroog
     6. Maa on –  inimesi ei kanna, vesi on – laevad ei sõida?     –    soo
     7. Ait all, look peal?    –    pada
     8. Valge lammas, sula selg?    –    puder, võisilm keskel
     9. Keedetakse ja küpsetatakse, aga süüa ei sünni?    –    vorstitikk või nöör
    10. Isa istub nurgas, tütar tantsib pulmas?    –    õllevaat ja õlu
    11. Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse?     –    kannel
    12. Kollane nokk ja siidised sooled?    –    viiul
    13. Hall härg möirgab, ei ole kõhus kõrrekest, maos marjavarrekest?    –    torupill
    14. Üks vaat, kahesugune õlu sees?    –    muna
    15. Pisikene piperdaja, kogu rahva rakendaja?     –    nõel
    16. Karu magab, kõrv kõigub?    –    maja ja uks
    17. Lehe laiuselt seisab, lehma laiuselt magab?    –    uks
    18. Kellele antakse tuppa tulles kõige enne kätt?    –    ukse käepide
    19. Harakas aidas, saba väljas?    –    võti
    20. Ei ole toas ega õues?    –    aken
    21. Klaasine põld, puust peenrad?    –    aken
    22. Vanaeit nurgas, süli saiu täis?    –    lahtise kerisega saunaahi
    23. Põhk punaseid põrsaid täis?    –    söed koldes
    24. Istub kui isand, tolmab kui tont?    –    korsten
    25. Üles läheb, maha ei tule?    –    suits
    26. Mikit-mäkit mäe otsas, neli sarve peas?    –    tuuleveski
    27. Üles lähevad, üles ei saa; alla tulevad, maha ei saa?    –    tuuliku tiivad
    28. Kõrgem kui hobune, madalam kui siga?    –    sadul
    29. Üks ütleb – suvi pikk, teine ütleb – talv pikk, kolmas ütleb – üks mul kõik!?    –    vanker, regi, hobune
    30. Pikem puist, pikem maist, madalam kui maarohi?    –    tee
    31. Ise keeletu, ise meeletu, ise maailma äkiline?    –    püss
    32. Sõidan, sõidan – jälgi pole; lõikan, lõikan – verd ei tule?    –     paadiga sõitmine
    33. Tere meile, tere teile, tere igale perele?    –    tee
    34. Kuus jalga, kaks jälge?    –    regi
    35. Rauast kägu, puust saba, metsas kukub, tee peal magab?    –    kirves
    36. Üks saun, sada akent?    –    puuriit
    37. Üks uks minna, viis kambrit käia?    –    sõrmkinnas
    38. Öösel soolikas, päeval vorst?    –    sukk
    39. Suvel magab, talvel kõnnib, vihma kardab, külma ei karda?    –    kasukas
    40. Ilus tare, kena tare, ei ole ust sisse minna?    –    muna
    41. Lihane lind, raudne roog?    –    valjad hobuse suus
    42. Vesi jookseb vastu mäge üles?    –    lehm joob
    43. Ohjad jooksevad, tee käib ringi?    –    vokk
    44. Suure õuna suurune, penikoorma pikkune?    –    lõngakera
    45. Suur katel ilma kaaneta?    –    meri
    46. Vees seisab, maa peal ei seisa?    –    kalavõrk
    47. Surm tõmmatakse oksa, surnud tuuakse koju?    –    kalavõrk ja kalad
    48. Maja kannab, liivatera ei kanna?    –    meri
    49. Hall hobune, rohelised aisad?    –    jõgi
    50. Jookseb ööd ja päevad, ei väsi iialgi ära?    –    jõgi
    51. Üks hani, neli nina?    –    padi
    52. Part vees, saba mäe peal?    –    lusikas
    53. Õuna suurune, kilomeetri pikkune?    –    lõngakera
    54. Küll on alles vahva mees, kõikidele rõivaid teeb, aga ise alati viibib aina alasti?     –    nõel
    55. Üks hani, kaks kaela?    –    püksid
    56. Hommikul sünnib, õhtul sureb?    –    päike
    57. Kellel krobe kasukas?    –    mänd
    58. Hääletu, tumm, aga räägib palju?    –    raamat
    59. Valge väli, kirju kari?    –    raamat
    60. Siidilõngast seotud, kullalõngast kootud, istub ilma ääre peal?    –    päike
    61. Ei ole suuri-suuri, ei ole tillu-tilluke, siiski pikem kui jõgi ja madalam kui regi?    –    tee
    62. Pesa maas, munad taevas?    –    õunapuu
    63. Üks tamm, 12 haru, igal harul 4 pesa, igas pesas 7 muna?     –    aasta
    64. Punane pullike, jõhvist lõake?    –    jõhvikas
    65. Liigub, kiigub, aga paigast ei saa?    –    puu
    66. Tuleb alla, läheb üles, aga maha ei kuku?    –    tuuleveski
    67. Voodis sada elanikku, kõigil pruunid silmad peas?    –   tikud toosis
    68. Lai käsi, peened jäljed?    –    tuli
    69. Pikem kui torn, peenem kui vits?    –    suits
    70. Mees läheb merele, sada silma seljas?    –    kalavõrk
    71. Ta ei solva iial kedagi, kuid kõik tõukavad teda ometi?    –    uks
    72. Sõidab koorem, rattaid pole, piitsavarrel piitsa pole?    –    paat ja aerud
    73. Ühel emal oli tuhat poega, kõigile andis kausikese, aunult ise jäi kausist ilma?    –    tamm ja tõrud
    74. Vees sündis, aga vett kardab?    –    sool
    75. Kaks venda jooksevad ees, kaks ajavad taga?    –    vankri ratad
    76. All nahk, peal nahk, keskpaik tühja täis?    –    trumm
    77. Pole lind, aga lendab, pole sitikas, aga põriseb?    –    lennuk
    78. Punane lehm sõi kõik heinad ära?    –    tuli
    79. Punane vasikas imeb punast lehma?    –    tuli ja katel
    80. Hambad on, aga suud ei ole?    –    saag
    81. Kesik karjub kahe tamme vahel?    –    saag
    82. Mida rohkem ruigan, jooksen, seda paksemaks lähen?    –    värten
    83. Tare mustapäiseid poisse täis?    –    tikud toosis
    84. Kolm künnavad ühe adraga?    –    sõrmed ja pliiats
    85. Punane uhmer, valge uhmritamp?    –    vaarikas
    86. Sada saarelehte, tuhat toomelehte?    –    raamat
    87. Kümme meest kiigutavad, mida rohkem kiigutavad, seda rohkem laps nutab?    –    lõõtspilli mängimine
    88. Käib kõik maailma läbi, aga seisab ühe koha peal?    –    tee
    89. Neli neitsit lähevad lauldes läbi metsa?    –    vankrirattad
    90. Vana hobune, kuus küljeluud?    –    lootsik

PÕLLUTÖÖRIISTAD, PÕLD, PÕLLUVILJAD

      1. Puust mees, raudsed sukad?    –    ader, hang
      2. Üks härg, kolm sarve?    –    hang
      3. Mõõgast pikem, nurgast kõveram, teeb mitme elule otsa?    –    vikat
      4. Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe korraga lööb maha?    –    heinaniitmine
      5. Härg magab üks aasta, ase seisab üheksa aastat?    –    heinakuhi
      6. Ema alles sündimata, lapsed luhal laiali?    –     heinakuhi ja saod
      7. Karu tuleb kaugelt metsast, seest karvane ja pealt karvane?    –    heinakoorem
      8. Must rätt, rohelised ääred?    –    ülesküntud põld
      9. Kaks õde ühe vaiba all?    –    kaeraterad
    10. Hõbekepp, kuldnupp?    –    rukis
    11. Kuuetahuline, kaheksakandiline, üheksaotsaline?    –    odrapea
    12. Haljas mees, sinine kübar?    –    lina õitseb
    13. Hoone rooga täis, katust peal pole?    –    viljaväli
    14. Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe sidemega seotud?    –    viljavihk

PUTUKAD

      1. Väike lehmake, magus piimake?    –    mesilane
      2. Sealt sõidab suur sõda, kust ei mahu kassi saba?    –    mesipuu lennuava
      3. Hea lind – liha ei sööda, hea puu – palki ei saada?    –    mesilane ja mesipuu
      4. Õhtu tuleb, pill hüüab?    –    kilk seina vahel
      5. Must kui ronk – aga ronk ei ole, möirab kui härg – aga härg ei ole, lendab kui lind – aga lind ei ole?  –    sitikas
      6. Ise jäme, lühike, tee tal pikk ja peenike?    –    ämblik
      7. Mina löön ennast sinu pärast, sina sured minu pärast, sinu sees on minu veri?    –    sääsk
      8. Roheline mehike, rohelised jalad?    –    rohutirts
      9. Kes kargab tuhat korda kõrgemale, kui ise on?    –    kirp
    10. Kutsumata külaline, aga esimene toidumaitseja?    –    kärbes
    11. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta?    –    sipelgapesa
    12. Väike mees, terav kirves?    –    mesilane
    13. Ise õõnes tünnike, aga hulgad elavad sees?    –    mesitaru
    14. Mees kannab maja?    –    tigu

PUUD, PÕÕSAD, MARJAD, VILJAD, ROHTTAIMED, SEENED

      1. Talvel paljas, suil haljas?    –    lehtpuu
      2. Valge poiss, rohelised juuksed?    –    lehtinud kask
      3. Kolm neitsit seisavad ühes riides nii suvel kui talvel?    –    kuusk, mänd, kadakas
      4. Emand mäel, helmed kaelas?    –    pihlakas
      5. Pesa maas, munad taevas?    –    õunapuu
      6. Pihku mahub, pütti ei mahu?    –    vits
      7. Ise must ja kivine kõhuke?    –    toomingamari
      8. Üks põrsas ja seitsekümmend silma peal?    –    kuusekäbi
      9. Punane pullike, jõhvist lõake?    –    jõhvikas
    10. Punane poisike istub soos mätta otsas, nabapidi peenikese niidiga kinni?    –    jõhvikas
    11. Kuremuna kännu otsas?    –    maasikas
    12. Valgem kui lumi, haljam kui hein, punasem kui veri?    –    maasikas
    13. Punane mütsike, valge peake?    –    maasikas
    14. Tuule tuhinas, metsa kahinas, kindlas kambris, umbses hoones?    –    pähkel
    15. Koor all, koor peal, liha keskel?    –    pähkel
    16. Kõrvetab, aga ei pane põlema?    –    nõges
    17. Roog on, aga süüa ei kõlba?    –    pilliroog
    18. Missugused jalad ei kõnni?    –    sõnajalad
    19. Pütike mäe peal, üks jalg all?    –    seen
    20. Poisikene pajus, lakikene peas?    –    seen
    21. Vanamees vaarikus, kauss kummuli peas?    –    seen

RIIETUS

      1. Üks hani, kaks kaela?    –    püksid
      2. Susi risti aia peal, suu ammuli?    –    särk kuivab
      3. Vihma kardab, külma ei karga?    –    kasukas
      4. Üks kala, kaks saba?    –    põll
      5. Üks hiir ja kaks saba?    –    pastel ja pastlapaelad
      6. Esiti nahk nülitakse, siis villad võetakse?    –    saabaste ja sukkade äravõtmine
      7. Kogu päeva kriips-kraaps, õhtul luts! nurka?    –    kingad
      8. Päeval mauk ja öösel soolikas?    –    sukk
      9. Kui kummuli, siis täis, kui püsti, siis tühi?    –    kübar, müts
    10. Üks uks, viis tuba?    –    sõrmkinnas
    11. Viis venda, igal vennal ise kamber?    –    sõrmkinnas

TÖÖD  – heinatööd, põllutööd, kodutööd

             1. Karu kõnnib mäe peal, raudsaapad jalas?    –    harkader
       2. Alt jookseb hall jänes, pealt küürakas rebane?     –    ader
       3. Üks Sass ja sada jalga?    –    äke
       4. Puust mees ja raudsed sukad?    –    harkader
       5. Pikem kui mõõk, kõveram kui nuga?   –    vikat
       6. Läheb metsa, vaatab koju; tuleb koju, vaatab metsa ?   –    reha heinalise seljas
       7. Tuhat – tuhat, sada – sada, ühekorraga lööb maha?    –    heinaniitmine
       8. Ema alles sündimata, pojad suured poisikesed?    –    heinakuhjad ja saod
       9. Enam auku maas kui tähti taevas?       –    kõrrepõld
     10. Kivine põld ja raudne äke?    –    kirve teritamine
     11. Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli?    –    kinda kudumine
     12. Neli neitsit tantsivad ühe saapasääre see?    –    lehma lüpstakse
     13. Kümme kitse söövad ühe heinakuhja all?    –    ketramine
     14. Ühest köiest tõmmatakse, kõik linn liigub?    –    kerilaudadega kerimine
     15. Silmad suitsu sõgenevad, jalad mulda mädanevad?    –    kangasteljed suitsutares, lae all on suits ja all muldpõrand
     16. Sadasid läheb külla paluma, õnnelikud. kes ei tule, õnnetud, kes tulevad?    – võrguga kalapüük
     17. Tuba läheb aknast välja, pere jääb vangi?    –     mõrraga kalapüük
     18. Elava käes puu, puu otsas nöör, nööri otas surm, surma suus elav?    –    kala õngitsemine

TOIT, TOIDUAINED

      1. Alt ilm tuiskab, pealt ilus selge?    –    jahu sõelutakse
      2. Jänes läheb merde, tuhat tolmu taga?    –    jahu sõelutakse
      3. Tuhat-tuhat, sada-sada, sõidavad niinest silda mööda raudsesse linna?    –    herneid valatakse sõelast patta
      4. Laut lambaid täis, ühelgi pole saba taga?    –    leivad ahjus
      5. Allikas kuhja otsas?    –    võisilm pudru sees
      6. Pool siga, pool otra?    –    tanguvorst
      7. Kirikass kükitab laual, valget vahtu täis?    –    õllevaat, õlu
      8. Uus maja, ise kasvatab katuse?    –    piim ja koor
      9. Nahkait, puulukk?    –    vorst ja vorstitikk
    10. Merre ei vaju, aga maa sisse vajub?    –    rasv
    11. Lagi all, lagi peal, meremehed keskel?    –    silgud karbis
    12. Hea söök härrale, kaunis söök kuningale, aga ei söö siga ega katsu koer?    –    sool
    13. Väike valge linnake, akent ei ole kuskil?    –    muna
    14. Üks vaat, kahesugune õlu sees?    –    muna
    15. Ilus tare, kena tare, ei ole ust, kust sisse minna?    –    muna

TULI  –  SOOJUS  JA  VALGUS

    1. Susi nurgas, suu ammuli?    –    ahi
    2. Taat toas, habe õues?    –    ahi ja suits
    3. Hobune tallis, saba taevas?    –    tuli ahjus
    4. Põhk punaseid põrsaid täis?    –    söed koldes
    5. Kõvera jalaga mehike ajab verevaid hobuseid taga?    –    ahjuroop
    6. Kirbu suurune, härja raskune?    –    säde
    7. Mees alasti, särk põues?    –    küünal
    8. Vesi ahjus, tuli korstnas?    –    petrooleumilamp

VESI, LUMI, JÄÄ, LOODUS

      1. Nutab kui laps, ulub kui koer?    –    tuul
      2. Noorik ehib mujal maal, ehted paistavad siiamaale?    –    päike tõuseb
      3. Täis on teda kogu maa, siiski peotäit ei saa?    –    udu
      4. Ilma tuleta põleb?    –    päike
      5. Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa?     –    kuu
      6. Virvipuu, värvipuu, üle metsa mõõdupuu?    –    vikerkaar
      7. Hommikul sünnib, õhtul sureb?    –    päike
      8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale?    –    päike
      9. Tiivuta lendab üle maailma?    –    pilv
    10. Laut lambaid täis, kerapea oinas keskel?    –    kuu ja tähed
    11. Sinine tõld ja kuldsed naelad?    – tähine taevas
    12. Jaluta jookseb, käteta kisub, kõrita karjub, valuta vingub?    –    tuul
    13. Siidilõngast seotud, kulalõngast kootud, istub ilma ääre peal?    –    vikerkaar
    14. Sünnib sügisel, sureb kevadel?    –    jää
    15. Õues mäena, toas veena?    –    lumi
    16. Mujal maal raiutakse puid, laastud lendavad meie maale?    –    lumesadu
    17. Ema olid mulle, mina emaks sulle?    –    veest sünnib jää ja jääst jälle vesi
    18. Hiire teerada ümber maja?    –    räästad tilguvad lumele ümber maja
    19. Mees ehitab kirveta silla?    –    külm
    20. Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg?    –    lumi
    21. Vana vakk ja uus kaas?    –    jää jõel või järvel
    22. Mida ei jõua sõelaga ümber järve viia?    –    vesi
    23. Hobu jookseb, ohjad seisavad?    –    jõgi
    24. Tihane tiksub lihase silla all?    –    kell lehma kaela
    25. Põder jookseb üle põllu, jalad maha ei puutu?    –    tuul
    26. Tuleb sealt ja läheb sinna, jäljetumalt oskab minna?    –    tuul
    27. Valget villa oinas läks ära, must jäi alles?    –    kevadel lumi sulas ja must maa tuli nähtavale
    28. Vinta-vänta, kinta-känta, silmapilgu sähvatus?    –    äike

Allikas: Mõistatused