Argikeelsuse ehk kõnekeelsusena mõistetakse suulises suhtlemises kasutatavate sõnade, väljendite ja morfoloogiliste vormide rakendamist kirjatöös. Kuna kirjand peab olema kirjakeeles, siis loetakse argikeelsus stiiliveaks.

Loe stiilivigade kohta lähemalt postitusest “Stiilivead”.

Näiteid argikeelsuse kohta (Sulgudes lisatud kirjakeelne väljendusvõimalus):

– Inimestele lähevad peale katastroofid, õnnetused, vargused ja petmised.  (Inimesed on huvitatud katastroofidest, õnnetustest, vargustest ja petmistest.)

– Tegelt teisi maha tehes upitatakse ju iseennast. (Tegelikult)

– Ta oli järjekordselt miski jamaga hakkama saanud. (Ta oli järjekordselt midagi halba teinud.)

– Beib oli kakskend aastat vana. (Tüdruk (Neiu) oli kakskümmend aastat vana.)

– Kuna sa tulema hakkad? (Millal (kunas) sa tulema hakkad?) – Kuna tähenduses millal on argikeelne väljend.

– Ta pold varem linnas käind. (Ta polnud varem linnas käinud.) – nud-vormide lühenemine (käind, teind, näind, hakand) on omane kõnekeelele.

-Tõuse juba ometi ülesse! (Tõuse juba ometi üles!)

-Päike soendas maapinda. (Päike soojendas maapinda.)

–Sihuke uni oli. (Selline uni oli.)

–Mihuke kodukas sulle meeldib? (Milline koduleht sulle meeldib?)

-Mul on postkast spämmi täis. (Mul on postkast rämpsposti täis.)

-Pane tossud jalga ja pusa selga ja lähme jalkat vaatama! (Pane botased jalga ja džemper selga ja lähme jalgpallivaatama!)

–Promo meie firmat sellele kundele. (Kiida (reklaami) meie firmat sellele kliendile.)

-Tal on suht(koht) palju fänne. (Tal on suhteliselt palju austajaid.)

AUTOR:  Stiilivead – argikeelsed väljendid