Sulghäälikute õigekiri
Sulghäälikud ehk klusiilid (g, b, d, k, p, t) on helitud häälikud ja esinevad nii sõna algul, keskel kui lõpus. Sõna alguse sulghäälikut ei saa häälduse järgi kirjutada, mõnikord ei vasta hääldusele ka sõna sees olev sulghäälik.
|
Sulghäälik sõna algul
Põlistes eesti sõnades ja laensõnades kirjutatakse sõna algusesse k, p, t, võõrsõnade alguses võib olla g, b, d. Sõna alguse b, d, g häälduses ei kajastu: võõrsõnade alguse g,b,d hääldatakse nagu omasõnade k,p,t. Sulghäälikust sõltub tähendus, nt gaas – kaas, baas – paas, doos – toos jt
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. L-täht
Õpime tähti. Ä-täht.
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Õpime tähti. H-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpime tähti. V-täht
Õpime tähti. N-täht
Täis- ja kaashäälikuühend
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Silbitamine algklassidele
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
I ja J-i õigekiri
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Harjuta eesti keelt A2-B1
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Sulghäälik sõna sees
Sõna sees kirjutatakse sulghäälik vormiprintsiibist lähtudes. Oluline on jälgida, kas klusiil satub helilise või helitu hääliku naabrusesse.
Tavaliselt kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k, p ,t (nt lahke, kopsik, peatselt) ja heliliste järele g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi).
|
Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel:
- helitu hääliku järel – ki – haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski;
- helilise järel –gi – kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi.
Sõna sees asuvat sulghäälikut ei saa kirjutada ainult häälduse järgi, kui muutevormides lisandub tunnuse või liitena helitu häälik, hääldub tüve g, b, d tugevalt (k-, p-, t-na), aga kirjapildis säilib tüve algkuju (vt tabel).
g, b, d helitu hääliku kõrval
Liite ees | Muutevormides | Võõrsõnades |
---|---|---|
jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, tulebki, sulgki, vangki jt | sead/ma – seadsin, sead/ke, üleaed/ne – üleaed/sed, kodakond/ne – kodakond/sete, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt, selgroog/ne – selgroog/se, jõud – jõud/sa, jõud/salt jt.AGA tüve algkuju ei säili astmevahelduse korral:
rg : rk – ärgas:ärksa, ergas:erksa, tõrges: tõrksa; lb: lp – hõlbus:hõlpsa. |
asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, gangster |
Erand. g,b,d kirjutatakse helitu hääliku kõrvale sõna algkuju säilitamiseks (kärb/es – kärb/sed) ja võõrsõnades. |
TEST:
Sulghäälikute õigekiri, liite -ki ja -gi kirjutami. Vali õige variant
Koostanud Erika Rummel
Allikas: Sulghäälik sõna algul
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!