Võõrsõnade hääldamine
Kui eesti keele omasõnades sõnarõhu määramisel ei eksi tavaliselt keegi, siis võõr- ja laensõnade õige hääldamine on keerulisem. Põhjuseks võivad olla teistsugused rõhutingimused, kui on eesti keeles (Ehala, 2002; Hint, 1998). Nii sõltub rõhk iga konkreetse sõna päritolust, lähtekeelest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Õpime tähti. H-täht
Õpime tähti. T-täht
Õpime tähti. E-täht
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Õpime tähti. B-täht
Õpime tähti. R-täht
Õpime tähti. K-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Õpime tähti. U-täht
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. I-täht
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Silbitamine algklassidele
I. Võõr- ja laensõnades võib rõhk olla ükskõik kus – ka sõna keskel või lõpus (säilib võõrkeele rõhk). Seega, pearõhuline on järgsilp.
Näide 1. psühhe`deelne, mo`ment, progres`siivne, na`haalne
II. Mõnedes võõrsõnades on rõhk keeleajalooliselt nihkunud esimesele silbile, kuigi algselt pole see seal olnud.
Näide 2. `pagas [pagaaž], `klaver [klaviir]
III. On ka selliseid sõnu, millel on kõikuv rõhk. Selliste sõnade kasutamisel tuleb tunda reegleid.
Näide 3. keefir – kefiir
IV. Mõnikord võib rõhk eristada ka sõnade tähendust.
Näide 4. `viiner – vi`neer,`traktorist – trakto`rist
V. Meeles tuleb pidada, et võõr- ja laensõnades puhul järgitaks kirjaviisiga lähedast hääldust.
Näide 5. kanal, mitte [kanaal]; Kanada, mitte [kanaada]
Allikas: Võõrsõnad ja -nimed
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!