Võõrsõna on keeles muganemata või osaliselt muganenud laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni.

Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest:

1) b, d, g sõna algul – banaan, doping, giid;

2) tähed f, š, z, ž – firma, šerbett, zooloog, loož;

3) pearõhk järgsilbil – miniatuur, vanill, grammatika;

4) pikad täishäälikud järgsilbis – galerii, idee, marinaad;

5) o järgsilbis – foto, logo, stereo;

6) eesti keeles tavatud häälikuühendid – bluff, džemper, anekdoot, pidžaama, 

Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele lihtsustatud hääldusreeglite alusel.

h

Ühe tähega kirjutatakse

a) pika täishääliku järel olev h: psüühika, psüühiline, stiihia;

b) lühike h täishäälikute vahel: boheemlane, mahorka.

Kahe tähega kirjutatakse pikk h sõna lõpus või täishäälikute vahel: almanahh, krahh, psühholoogia, mehhanism.

Normikohased on nii mehaanik, mehaanika, mehaaniline kui ka mehhaanik, mehhaanika, mehhaaniline. Õigekeelsussõnaraamat eelistab esimesi.

f, š

f-i ja š õigekirjutus käib p, t, k, mitte s-i kirjutamise reeglite järgi. See tähendab, et lühikest f-i ja š-d ei ole, pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega. Vrd esimeses tulbas pikk f ja š, teises tulbas ülipikk ff ja šš:

profid- (kaks) proffi
šefid- (seda) šeffi
(selle) pilafi- (sööb) pilaffi
blufib- bluffima
duši (all)- (võtab) dušši
(selle) guljaši- (sööb) guljašši

Sellepärast on üks f ka sõnus: afekt, aferist, afo
Päris vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv. Sellepärast on üks f ka sõnus: aferist, aforism, afäär, efekt, grafiti; pika täishääliku järel:biograafia, graafika, graafiline.

Üks š on sõnus: brošüür, ešelon, fini­šeerima, kušett; pika täishääliku või diftongi järel: gorbuuša; viimases silbis, mis pole pearõhuline: fetiš, finiš.

Kaashäälikuühendis kirjutatakse ka ülipikk f ja š ühe tähega: harf, šurf, golf; vrd teise tulba pikka š-d esimese ja kolmanda tulba ülipika š-ga:

borš (selle) borši (seda) borši
burš burši burši
punš punši punši
revanš revanši revanši

TEST:

Võõrsõnade õigekiri. Test nr1

Võõrsõnade õigekiri. Test nr 2

Võõrsõnade õigekiri. Test nr3

Võõrsõnade tundmine. Vali lause lünka sobiv õige võõrsõna

Võõrsõnade tundmine. Vali lause lünka sobivaim õige võõrsõna. Test nr2

LOE LISAKS: Näpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel

Allikas: EESTI KEELE KÄSIRAAMAT