Kaashäälikuühend
Kaashäälikuühendi õigekirja põhireegel ütleb, et kaashäälikuühendis märgitakse kõik häälikud ühe tähega.
Oluline on järgida selle põhireegli erandeid:
- Liitsõnas kirjutatakse sõnad nii, nagu seisaksid nad eraldi.
- Liited –gi ja –ki liidetakse terviksõnale.
- Kui sõna lõpeb ja liide algab sama kaashäälikuga, siis jäävad sõnas tähed alles.
- L, m, n, r järel olev ülipikk s kirjutatakse kahe tähega.
Testid
Kaashäälikuühend. Vali valesti kirjutatud sõna
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. S-täht
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpime tähti. Ü-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Õpime tähti. Ä-täht.
Häälikute pikkused
Õpime tähti. P-täht
Õpime tähti. N-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1
Õpime tähti. U-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Täis- ja kaashäälikuühend
Õpime tähti. G-täht
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
I ja J-i õigekiri
Õpime tähti. J-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Kaashäälikuühend. Vali õigesti kirjutatud sõnad
Liitsõna. Kui valid õige lõpu, siis tekib õiges vormis sõna
Kaashäälikuühend. Leia antud kaashäälikuühendi põhireeglile ja põhireegli eranditele sobiv näide
Kaashäälikuühend. Leia antud reegli ja selle erandite juurde sobiv näide.
Näited:
|
1 liitsõna |
2 -gi/-ki liide |
3 liitega sõnad |
4 l-m-n-r järel ülipikk s |
| keskkool
võrkkiik pappkarp allkiri kottpime lillhernes lukksepp plekktoos lillkapsas välkkiire |
tammgi
pallgi seppki ehkki värsski krahhki kammgi konngi busski kottki |
modernne
komplekssed õhkkond keskkond salkkond võrkkiik pikksilm |
marss
pulss nüanss valss seanss šanss kirss konkurss varss avanss kärss kurss |
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
