Häälikuühendi õigekiri
Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata:
kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kiskuma, lonksu, värske, mõtlik, linlane, jõmlus, monarh,revanš, borš;
poeg, laul, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa).
Erand
l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut:
valss, avanss, ekstrasenss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss;
aga värske, varsti.
Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s.
See reegel ei kehti kui
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Silbitamine algklassidele
Täis- ja kaashäälikuühend
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Häälikute pikkused
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
I ja J-i õigekiri
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
- liitsõna (plekkpurk, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp)
- liide algab sama kaashäälikuga, millega lõpeb sõnatüvi (keskkond, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid
- -gi, -ki on sõna lõpus (kasski)
- nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud
TEST:
Häälikuühendi õigekiri. Test nr1
Häälikuühendi õigekiri. Test nr2
Häälikuühendi õigekiri. Test nr3
Allikas1:Häälikuühendid