Vanade traditsioonide järgi oli mängimine keelatud jõulaupäeva õhtul ja esimese püha hommikul, muidu aga peeti erinevaid jõulumänge peamiseks ajaviiteks noortele ja vanadele.

Kõige populaarsemate vanemate mängude hulka kuulusid passilöömine ja kingsepa silma pistmine. Passimäng kuulub vanemate dialoogiga mängude hulka, kus üks küsib ja teine vastab. Tervitamise järel küsitakse reisisihi, veetava kauba, reisimoona jm kohta. Viimasele küsimusele: “Kus pass?” vastati: “Pass perses”, mille järel löödi üksteist passiks nimetatud õletuustiga. Arvatavasti oli see mäng levinud Eestis rannarootslaste vahendusel. Lihtsat mängu ja eriti üksteise õlenuutidega löömist on uurijad seostanud näiteks pajutibudega urbimisega lihavõtete ajal ja viljakustaotlusega.

Maagilist tagamaad ja viljaõnne taotlemist on nähtud ka teises tuntud ajaviitemängus, milles püütakse kolmest õlepalmikust valmistatud “kingsepp” pikali lükata. Kaks kummargil ja näoga vastamisi mängijat hoiavad kinni jalge vahele pandud kepist. Seljaga “kingsepa” poole olija püüab kepi abil õlenukku ümber lükata, teine seda takistada.

Enamasti mängiti igasuguseid jõu- ja osavusmängusid, nagu vägikaika-, sõrme-, kaelkooguvedamist. Et tööd ei tohtinud teha, siis oli mängimisel jõulude ajal oluline ajaviitmise ülesanne. Parte või aampalkide külge kinnitatud köitega sai kiikuda, kuid nendega olid seotud ka paljud vanemad osavust nõudvad jõulumängud, nagu tedrelaskmine (köitele kinnitatud laual istuja peab kepiga mütsi lati otsast maha lükkama), kiisapüüdmine (jalgupidi köite otsas rippuja peab õlest kiisa üles võtma), laevapööramine (tuleb ennast rõhtsal köiel ringi pöörata), meelakkumine (tuleb ennast köitele kinnitatud kepi peal kõhuli olles üles ja alla kruvida) jpm.

Olulisel kohal olid pähklimängud, mida näiteks Saaremaal ikka veel mängitakse. Läänemaal ja Saaremaal tuli arvata, mitu pähklit on teisel peos või laual. Samasugune on ka liiad-paarid mõistatamine. Pähklirebasemängus laoti lauale rebase kuju, mõistataja pidi arvama ära, millist osa laotakse või siis ära võetakse. Kus pähkleid ei kasvanud, seal mängiti samu mänge ubade või hernestega.

MÕNED MÄNGU SOOVITUSED:

1.JÕULUVANAMÜTS
Alusta mänguga siis, kui külalised saabuvad peole, andes igale saabuvale külalisele jõuluvanamütsi ning juhised, et mütsi võib peast võtta alles siis, kui nad näevad, et sina oled oma mütsi peast võtnud. Kui kõik külalised on kohal ja jõulumütsid peas, siis rääkige ja lõbutsege/ sööge ja jooge kuni kõik hakkavad vaikselt mängu ära unustama. Siis, kui sulle tundub, et külalistel on mäng meelest läinud, eemalda tasakesi oma müts ja vaata, kes teeb sama. Viimane külaline, kes mütsi ära võtab, on kaotanud ning võib alustada sama mängu uuesti.
NB! Ütle külalistele, et kui nad märkavad, et sul ei ole mütsi peas, siis nad võtaksid oma mütsi peast ära nii, et keegi teine seda ei näe. Siis on mäng põnevam ja huvitavam on jälgida, kes on viimane mütsiga külaline.

2.IGAV JÕULUFILMI KIRJELDUS
Hea mäng mängimiseks siis, kui ei viitsi laua tagant püsti tõusta, aga midagi siiski tahaks teha. Mäng käib ringiratast. Esimene julge peab välja mõtlema ühe lauselise ja igava kirjelduse mingile jõulufilmile. Teised külalised peavad arvama, mis filmiga on tegu. Näiteks: Jõuluvana sattus kohtu alla, kuna kaheldi ta reaalsuses (“Miracle on 34th street”).

3.JÕULUOBJEKTI JOONISTAMINE
Kaks mängijat peavad istuma seljad vastamisi. Ühele neist antakse mingi kindel jõuluteemaline asi – ornament, mänguasi, kaunistus jne. Teisele antakse paber ja pliiats. Objekti saanud inimene ei tohi öelda, mis asjaga on tegemist, kuid ta peab seda teisele mängijale kirjeldama nii et teine mängija saab seda joonistada. Näiteks: see on pikk asi, vasakult alt tuleb välja diagonaal, mis suundub objekti alt paremasse nurka, nüüd joonista ring objekti otsa jne. Pildi kvaliteet sõltub muidugi sellest, kuidas objekti kirjeldatud on ja kuidas joonistaja sellest aru sai. Tulemus võib olla hoopis teistsugune.

4.VERIVORST
Jaga külalised kahte gruppi, las mõlemad grupid istuvad üksteisele vastu. Üks inimene esimesest grupist peab alustama mänguga, küsides küsimuse teise grupi liikmelt, kes tal vastas istub. Siis küsib küsimuse teise grupi liige jne. Küsimused võivad olla ükskõik millised, kuid vastus peab alati olema sama – verivorst. Inimene, kes vastab, ei tohi naerda ega ka naeratada. Kui ta läbib küsimusele vastamise edukalt, saab tema tiim punkti. Kui ta aga naerab, saab teine meeskond punkti. Kes saab esimesena nt 20 punkti kokku, võidab mängu.
2 variant: inimesed istuvad ringis ja päripäeva küsivad üksteiselt küsimusi. Kes naerma hakkab, langeb mängust välja.

5.REALISTLIK KUUSK
Jaga külalistele paberid ning nad peavad silmad kinni rebima välja jõulupuu. Kõige realistlikum kuusk võidab.

6.KÕIGE HALVEM JÕULUKINK
Iga külaline peab välja mõtlema kolm kõige halvemat jõulukinki, mis ta kunagi saanud on. Üks kingitustest peab olema väljamõeldis, kaks vastavad tõele. Teised külalised peavad välja selgitama, milline oli väljamõeldud kingitus.

7.KÕIGE TÄPSEM SILM
Lase külalistel arvata, kui palju kuuseehteid on sinu jõulupuul. Võidab see, kes õigele arvule kõige lähemale paneb.

8.JÕULULUGU
Istutakse ringis, igaüks saab pikema paberitüki. Selle peale kirjutab igaüks suvalise jõuluteemalise lause ja ulatab lehe edasi. Järgmine püüab selle lause kohta pildi joonistada, seejärel voldib lause kinni ja annab lehe edasi. Järgmine kirjutab siis jällegi pildi järgi lause ning peidab voltides pildi. Jne, kuni paber otsas.  Lõpuks loetakse kirjutatud laused järjest ette.

9.JÕULULUULETUS
Esimene inimene kirjutab paberile ühe jõuluteemalise rea ja voldib selle nii kokku, et järgmine ei näeks. Ta ütleb vaid sõna, millega ta lause lõppes. Järgmine inimene peab kirjutama lause, mis riimub selle sõnaga ja voltima paberi uuesti kokku. Kolmas inimene kirjutab lause ja mõtleb uue riimialguse välja, neljas jätkab kolmanda riimi jne. Kokku tuleb üks suur jõuluteemaline luuletus.

10.JÕULULAULUD
Kirjuta enne pidu tuntud jõululaulud eraldi paberilipikutele  ja pane ühte korvi. Las külalised võtavad ükshaaval lipiku ja proovivad seletada, sõnu kasutamata, ainult kehakeele abil, mis laul lipikul kirjas on. Kes arvab ära kõige rohkem laule, võidab.

11.KINDAMÄNG
Mängijad istuvad ringis. Ringisolija võtab kinda, viskab kellelegi sülle ja hüüab kas “ÕHK”, “VESI” VÕI “MAA”. Kinda saaja peab ütlema kiiresti selle linnu või looma nime, kes vastavas keskkonnas elab. Õige vastuse korral viskab vastaja kinda edasi. Kes vastusega viivitab või vastab valesti, sooritab mingi ülesande, mis enne kokku lepitakse (10 kükki, kätekõverdused või saabe mõne hilisema ülesande, peab kõigile kohvi tegema või hommikul putru jne.