Kui kaks erineva temperatuuriga keha on omavahe vahetus kokkupuutes, toimub soojusenergia üleminek kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale otsese soojusvahetuse ehk soojusjuhtivuse teel.

Otsese soojusvahetuse korral antakse osakeste vahel toimuvate põrgete tagajärjel keha soojemas osast külmemasse (soojemalt kehalt külmemale) edasi ainult soojusenergiat, osakesed ise keha(de)s oma asukohta ei muuda.

Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades, vähesel määral ka vedelikes, kuid gaasides soojusjuhtivust peaaegu ei esine.

Tuleb tähele panna, et soojus liigub erinevates materjalides erineva kiirusega – keha omadust, mis iseloomustab soojuse ülekandmise kiirust keha erinevate osade vahel, nimetatakse soojusjuhtivusteguriks.

Mida kõrgem on soojusjuhtivustegur, seda paremini juhib materjal soojust. Soojusjuhtivustegur võimaldab hinnata ajaühikus keskkonna ristlõiget läbivat soojushulka.

Näiteks on kõik metallid väga kõrge soojusjuhtivusteguriga – nad on head soojusjuhid; puit, paber, kummi ja paljud plastikud on halvad soojusjuhid – nende soojusjuhtivustegur on väike.