- Kopeeri link
- Jaga Stuudiumis
- Teata veast
Juhid. Dielektrikud. Pooljuhid
Selliseid laetud osakesi, mis ei ole seotud ühegi konkreetse molekuli või aatomiga ning saavad vabalt liikuda kogu keha ulatuses, nimetatakse vabadeks laengukandjateks.
Aineid, milles on vabu laengukandjaid samas suurusjärgus aines sisalduvate osakestega, nimetatakse elektrijuhtideks.
Aineid, milles vabade laengukandjate arv võrreldes neis sisalduvate osakeste arvuga on tühine, nimetatakse dielektrikuteks. Dielektrilisest materjalist valmistatud kehi nimetatakse ka isolaatoriteks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine ja lahutamine 20 piires
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Kirjeldav statistika
Segame värve!
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Protsendi rakendused igapäevaelus
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Õpime tähti. Ü-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Protsendid põhikooli matemaatikas
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Pooljuht on aine või element, milles on vabu laenguid vähem kui elektrijuhis, aga ja vähem kui dielektrikus. Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, s.t nende aatomid või molekulid paiknevad kindla korra kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Iseloomulik on elektrijuhtivuse (aines sisalduvate vabade laengukandjate arvu) järsk suurenemine temperatuuri kasvades, samuti võõraine aatomite mõjul.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!