Soojusmasina kasutegur
Soojusmasinas ei saa põhimõtteliselt muundada tööks kogu töötava keha siseenergiat. Soojusmasina poolt tehtav töö (A’) sõltub soojendilt saadava (Q1) ja jahutile antavate (Q2) soojushulkade erinevusest:
Seega, mida suurem gaasi poolt soojendilt saadava ja jahutile antava soojushulga erinevus, seda rohkem tööd gaas teeb.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab tehtava (kasuliku) töö suhet soojendilt saadavasse soojushulka, nimetatakse soojusmasina kasuteguriks (η – kreeka täht eeta):
Sellist soojusmasinat, milles on töötavaks kehaks ideaalne gaas, nimetatakse ideaalseks soojusmasinaks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine eelkoolile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Aatomid ja molekulid
Numbrilised seosed
Täis- ja kaashäälikuühend
Атомы и молекулы
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Oksüdatsiooniaste
Saab näidata, et ideaalse soojusmasina kasutegur sõltub ainult soojendi (T1) ja jahuti (T2) absoluutsete temperatuuride erinevusest: