- Kopeeri link
- Jaga Stuudiumis
- Teata veast
Ideaalgaas ja reaalgaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel kus: (1) gaasimolekulid loetakse punktmassideks; (2) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning (3) molekulide vahel puudub vastastikmõju.
Ehk teiste sõnadega ideaalse gaasi korral: (1) jäetakse molekulide ruumala arvestamata, (2) anuma seinaga põrkudes muutub ainult molekuli kiiruse suund, suurus jääb samaks ning (3) gaasimolekulide vahel ei mõju tõmbe- ega tõukejõude.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Õpime tähti. O-täht
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. H-täht
Geomeetria
Õpime tähti. Q-täht
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Õpime tähti. U-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. Õ-täht
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Tasandilised kujundid
Reaalse gaasi ehk reaalgaasi molekulid on kindlate mõõtmetega – seepärast pole reaalgaasi võimalik erinevalt ideealgaasist lõpmatult kokku suruda – mingil hetkel saab gaasi ruumala võrdseks gaasimolekulide ruumala summaga – gaas veeldub. Samuti mõjuvad reaalgaasis osakeste vahel küll nõrgad, aga siiski märgatavad tõmbe- ja tõukejõud ning gaasimolekulid asuvad vastastikmõjusse ka anuma seintega, kokkupuutel seinaga tekib hõõrdumine, mistõttu ei saa molekulide põrkeid lugeda absoluutselt elastseks ning põrkel muutuvad nii molekuli kiiruse suund kui ka moodul (arvväärtus).
Siiski saame hõredaid reaalgaase kirjeldada küllalt täpselt ideaalgaasi mudeli abil.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
