- Kopeeri link
- Jaga Stuudiumis
- Teata veast
Ideaalgaas ja reaalgaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel kus: (1) gaasimolekulid loetakse punktmassideks; (2) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning (3) molekulide vahel puudub vastastikmõju.
Ehk teiste sõnadega ideaalse gaasi korral: (1) jäetakse molekulide ruumala arvestamata, (2) anuma seinaga põrkudes muutub ainult molekuli kiiruse suund, suurus jääb samaks ning (3) gaasimolekulide vahel ei mõju tõmbe- ega tõukejõude.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tasandilised kujundid
Õpime tähti. Õ-täht
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Harjuta eesti keelt A2-B1
Hariliku murru kordamine
Lahused
ÕPIME ÕPPIMA! Minu õppimiskoht
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpime tähti. H-täht
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Minu keel, minu maailm. Minu keha ja tervis
Õpime tähti. Š-täht
Algebralised murrud
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Reaalse gaasi ehk reaalgaasi molekulid on kindlate mõõtmetega – seepärast pole reaalgaasi võimalik erinevalt ideealgaasist lõpmatult kokku suruda – mingil hetkel saab gaasi ruumala võrdseks gaasimolekulide ruumala summaga – gaas veeldub. Samuti mõjuvad reaalgaasis osakeste vahel küll nõrgad, aga siiski märgatavad tõmbe- ja tõukejõud ning gaasimolekulid asuvad vastastikmõjusse ka anuma seintega, kokkupuutel seinaga tekib hõõrdumine, mistõttu ei saa molekulide põrkeid lugeda absoluutselt elastseks ning põrkel muutuvad nii molekuli kiiruse suund kui ka moodul (arvväärtus).
Siiski saame hõredaid reaalgaase kirjeldada küllalt täpselt ideaalgaasi mudeli abil.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
