- Kopeeri link
- Jaga Stuudiumis
- Teata veast
Vahelduvvoolu võimsus. Efektiivväärtused
Vahelduvvoolu võimsust (nagu ka alalisvoolu oma) arvutatakse valemist:
kus, N – võimsus, U – pinge, I – voolutugevus.
Ohm’i seadusest tulenevalt (I=U/R => U = IR) saab valemile anda kuju:
See valem väljendab voolu soojuslikku võimsust.
Kuna vahelduvvoolu korral muutuvad voolu iseloomustavad suurused (I ja U) ajas pidevalt ja kiiresti, kasutatakse arvutustes mitte vastavate suuruste hetkväärtusi (ega ka keskmist väärtust, mis on ühe perioodi kestel võrdne nulliga), vaid nende ruutkeskmist – suuruse ruudu keskväärtus ühe võnkeperioodi jooksul.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine eelkoolile
Õpime tähti. E-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Protsendi rakendused igapäevaelus
Õpime tähti. T-täht
Õpime värve!
Ioonid
Õpime tähti. H-täht
Liitmine 20 piires
Õpime tähti. P-täht
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Растворы
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Vahelduvpinge (-voolutugevuse) ruutkeskmist väärtust nimetatakse vastavalt kas pinge- või voolutugevuse efektiivväärtuseks:
kus Um ja Im on vastavalt pinge ja voolutugevuse amplituudväärtused (maksimumväärtused)
Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel, kus faasinihke nurk pinge ja voolutugevuse väärtuse vahel on võrdne nulliga, on efektiivväärtuste kaudu arvutatav:
Sageli jäetakse vahelduvvoolu pinge või voolutugevusest rääkides nimetamata, et kõneldakse vastava suuruse efektiivväärtustest!
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!