Kehade siseehitus. Ainehulk

Juba XIX sajandi alguses näitas inglise teadlane John Dalton, et loodusnähtuste paljusid seaduspärasusi saab põhjendada, kasutades ettekujutust aatomitest ja molekulidest. Molekuliks nimetatakse aine vähimat osakest, mis võib eksisteerida iseseisvalt ja säilitada selle aine keemilised omadused.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?

alates 14.99 €

Iseõppijale, Lapsevanemale, Õpetajale

Õpime tähti. G-täht

alates 2.90 €

Eelkool, Iseõppijale, Lasteaed, Eesti keel

Ruutjuur, tehted ruutjuurtega

alates 0.90 €

9. klass, Iseõppijale, Matemaatika

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika

alates 2.90 €

Iseõppijale, Eesti keel

Hariliku murru kordamine

alates 2.90 €

9. klass, Iseõppijale, Matemaatika

HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks

alates 2.90 €

1. klass, 2. klass, 3. klass, Eelkool, Lapsevanemale, Õpetajale, Eesti keel

Molekulid koosnevad aatomitest. Kui molekul laguneb, on sellest tekkivad aatomid on võrreldes esialgse ainega hoopis teistsuguste omadustega. Aine omadused on määratud molekulides sisalduvate aatomite arvu ja liigiga ning sõltuvad ka aatomite ruumilisest paigutusest molekulides

Aineid, mida ei saa keemilisteks koostisosadeks lagundada, nimetatakse keemilisteks elementideks.