Soojusmasina kasutegur
Soojusmasinas ei saa põhimõtteliselt muundada tööks kogu töötava keha siseenergiat. Soojusmasina poolt tehtav töö (A’) sõltub soojendilt saadava (Q1) ja jahutile antavate (Q2) soojushulkade erinevusest:
Seega, mida suurem gaasi poolt soojendilt saadava ja jahutile antava soojushulga erinevus, seda rohkem tööd gaas teeb.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab tehtava (kasuliku) töö suhet soojendilt saadavasse soojushulka, nimetatakse soojusmasina kasuteguriks (η – kreeka täht eeta):
Sellist soojusmasinat, milles on töötavaks kehaks ideaalne gaas, nimetatakse ideaalseks soojusmasinaks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Kirjalik lahutamine
Täis- ja kaashäälikuühend
Liitmine 20 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Numbrilised seosed
Harjuta eesti keelt A2-B1
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
xy-koordinaatsüsteem
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Häälikute pikkused
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Saab näidata, et ideaalse soojusmasina kasutegur sõltub ainult soojendi (T1) ja jahuti (T2) absoluutsete temperatuuride erinevusest: