Voolutugevus metallides ja elektrolüütides
Metallides, kus vabadeks laengukandjateks on elektronid, saab voolutugevust kirjeldada juhti läbivate elektronide suunatud liikumise kaudu:
kus I – voolutugevus (A); q0 – laengukandja (tavaliselt elektroni elementaarlaeng ) laeng; n – elektronide kontsentratsioon aines; S – juhi ristlõikepindala; v – vabade laengute suunatud liikumise kiirus.
Elektrolüütides, kus vabadeks laengukandjateks on ioonid, kirjeldatakse elektrivoolu elektrolüüdist voolu toimel välja sadestuva ainekoguse kaudu:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2
6.90 €
Iseõppijale, Eesti keel
Ионы
3.90 €
8. klass, 9. klass, Iseõppijale, Keemia
Знакомство с химией
3.90 €
8. klass, 9. klass, Iseõppijale, Keemia
Ruumilised kujundid
3.90 €
Gümnaasium, 9. klass, Iseõppijale, Matemaatika
Liitmine ja lahutamine 10 piires
4.90 €
1. klass, Eelkool, Iseõppijale, Matemaatika
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
2.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Matemaatika
Kell ja kellaaeg
2.90 €
1. klass, Eelkool, Iseõppijale, Matemaatika
Häälikute pikkused
2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel
Jane Snaith. Traumateadlik kool
14.99 €
Iseõppijale, Lapsevanemale, Õpetajale
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
2.90 €
9. klass, Iseõppijale, Matemaatika
Harjuta eesti keelt A2-B1
8.90 €
Iseõppijale, Eesti keel
Eelmine
Järgmine
kus I – voolutugevus; m – negatiivsel elektroodil välja sadestunud aine mass; k – aine elektrokeemiline ekvivalent, mida mõõdetakse 1 kg/(As) ehk .
See artikkel on retsenseerimata.