Soojusmasina kasutegur
Soojusmasinas ei saa põhimõtteliselt muundada tööks kogu töötava keha siseenergiat. Soojusmasina poolt tehtav töö (A’) sõltub soojendilt saadava (Q1) ja jahutile antavate (Q2) soojushulkade erinevusest:
Seega, mida suurem gaasi poolt soojendilt saadava ja jahutile antava soojushulga erinevus, seda rohkem tööd gaas teeb.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab tehtava (kasuliku) töö suhet soojendilt saadavasse soojushulka, nimetatakse soojusmasina kasuteguriks (η – kreeka täht eeta):
Sellist soojusmasinat, milles on töötavaks kehaks ideaalne gaas, nimetatakse ideaalseks soojusmasinaks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Hariliku murru kordamine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
xy-koordinaatsüsteem
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Kirjalik lahutamine
Numbrilised seosed
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Saab näidata, et ideaalse soojusmasina kasutegur sõltub ainult soojendi (T1) ja jahuti (T2) absoluutsete temperatuuride erinevusest: