- Kopeeri link
- Jaga Stuudiumis
- Teata veast
Ideaalgaasi olekuvõrrand
Mikrokäsitluses kirjeldab gaasides toimuvat näiteks ideaalse gaasi rõhu valem:
kus: p – ideaalse gaasi poolt anuma seintele avaldatav rõhk, n – molekulide kontsentratsioon n=N/V (N– osakeste arv anumas; V – anuma ruumala), mõõdetühikuks 1m-3 – loe osakest kuupmeetri kohta, m0 – molekuli mass ning – molekulide ruutkeskmine kiirus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Kell ja kellaaeg
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Protsendi rakendused igapäevaelus
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. L-täht
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Samuti ideaalse gaasi molekulide keskmise kineetilise energia seos gaasi temperatuuriga:
kus – gaasimolekulide keskmine kineetiline energia, k = 1,38∙10-23 J/K – Boltzmann’i konstant ning T – gaasi temperatuur.
saame üsna kergesti siduda omavahel kaks gaasi kirjeldavat makroparameetrit:
kus p – gaasi rõhk, n – osakeste kontsentratsioon, T – gaasi temperatuur ning k = 1,38∙10-23 J/K – Boltzmann’i konstant.
Siiski sisaldab see avaldis veel ühte mikroparameetrit – kontsentratsiooni n, mis kirjeldab osakeste arvu (N) ruumala (V) kohta. Et
ja
kus m – aine mass, – aine molaarmass, NA = 6,02·1023 mol-1 – Avogadro arv.
Saame vajalikke asendusi tehes avaldise, mis seob omavahel peamised gaase iseloomustavad makroparameetrid – massi (m), ruumala (V), rõhu (p) ning temperatuuri (T). Seda avaldist tuntakse ka ideaalgaasi olekuvõrrandina:
kus p – gaasi rõhk, V – gaasi ruumala, m – gaasi mass, – gaasi molaarmass, T – gaasi temperatuur ning R = NA∙k = 8,314510 J/(mol·K) ≈ 8,31 J/(mol·K) – universaalne gaasikonstant.
Kui gaasikogus (gaasi mass m või ka ainehulk ) jääb mingisuguse protsessi käigus muutumatuks st protsess toimub hermeetiliselt suletud (ümbritsevast keskkonnast isoleeritud) anumas, võtab ideaalse gaasi olekuvõrrand kuju:
kus p1, V1, T1 – on gaasi rõhk, ruumala ja temperatuur ühes olekus, pN, VN ja TN – aga sama gaasikoguse rõhk, ruumala ja temperatuur mingis teises olekus.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!