Ideaalse gaasi molekulid põrkuvad anuma seintega, nende liikumishulk (impulss) muutub ning seetõttu mõjutavad gaasimolekulid seina mingi jõuga.

Rõhk iseloomustab jõu (mida gaasimolekulid põrkudes seinaga avaldavad) mõju pinnaühikule

Millest sõltub gaasimolekulide poolt anuma seintele avaldatav jõud?

(1) osakeste liikumiskiirusest: mida kiiremini osake liigub => seda rohkem muutub põrkudes osakese liikumishulk => seda suurem on seinale avaldatav jõud => seda suurem on rõhk

(2) osakese massist: mida suurem on osakese mass => seda suuremat mõju ta seinaga põrkudes avaldab => seda suurem on jõud => seda suurem on rõhk;

(3) osakeste kontsentratsioonist: mida rohkem on osakesi ruumalaühikus => seda rohkem põrkeid => seda suurem jõud seinale mõjub => seda suurem on rõhk.

Ülaltoodut arvestades saab näidata, et ideaalse gaasi molekulide poolt anuma ja seintele avaldatav rõhk, mis on kõikides suundades ühe­su­gune, on arvutatav valmist:

kus: p – ideaalse gaasi poolt anuma seintele avaldatav rõhk, n – molekulide kontsentratsioon n=N/V (N– osakeste arv anumas; V – anuma ruumala), mõõdetühikuks 1m^-3 – loe osakest kuupmeetri kohta, m₀ – molekuli mass ning – molekulide ruutkeskmine kiirus, mis sisuliselt on kõikide gaasimolekulide kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine ning sõltub sellest millise gaasiga on tegu ning eelkõige sellest, milline on selle gaasi temperatuur.