- Kopeeri link
- Jaga Stuudiumis
- Teata veast
Ideaalgaas ja reaalgaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel kus: (1) gaasimolekulid loetakse punktmassideks; (2) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning (3) molekulide vahel puudub vastastikmõju.
Ehk teiste sõnadega ideaalse gaasi korral: (1) jäetakse molekulide ruumala arvestamata, (2) anuma seinaga põrkudes muutub ainult molekuli kiiruse suund, suurus jääb samaks ning (3) gaasimolekulide vahel ei mõju tõmbe- ega tõukejõude.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Hariliku murru kordamine
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Väike algebraamps
Õpime tähti. A-täht
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Знакомство с химией
Minu keel, minu maailm. Mina ja teised
Funktsioonid ja nende graafikud
Tutvus keemiaga
Kell ja kellaaeg
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Õpime tähti. U-täht
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Reaalse gaasi ehk reaalgaasi molekulid on kindlate mõõtmetega – seepärast pole reaalgaasi võimalik erinevalt ideealgaasist lõpmatult kokku suruda – mingil hetkel saab gaasi ruumala võrdseks gaasimolekulide ruumala summaga – gaas veeldub. Samuti mõjuvad reaalgaasis osakeste vahel küll nõrgad, aga siiski märgatavad tõmbe- ja tõukejõud ning gaasimolekulid asuvad vastastikmõjusse ka anuma seintega, kokkupuutel seinaga tekib hõõrdumine, mistõttu ei saa molekulide põrkeid lugeda absoluutselt elastseks ning põrkel muutuvad nii molekuli kiiruse suund kui ka moodul (arvväärtus).
Siiski saame hõredaid reaalgaase kirjeldada küllalt täpselt ideaalgaasi mudeli abil.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!