Ideaalgaas ja reaalgaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel kus: (1) gaasimolekulid loetakse punktmassideks; (2) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning (3) molekulide vahel puudub vastastikmõju.
Ehk teiste sõnadega ideaalse gaasi korral: (1) jäetakse molekulide ruumala arvestamata, (2) anuma seinaga põrkudes muutub ainult molekuli kiiruse suund, suurus jääb samaks ning (3) gaasimolekulide vahel ei mõju tõmbe- ega tõukejõude.
Reaalse gaasi ehk reaalgaasi molekulid on kindlate mõõtmetega – seepärast pole reaalgaasi võimalik erinevalt ideealgaasist lõpmatult kokku suruda – mingil hetkel saab gaasi ruumala võrdseks gaasimolekulide ruumala summaga – gaas veeldub. Samuti mõjuvad reaalgaasis osakeste vahel küll nõrgad, aga siiski märgatavad tõmbe- ja tõukejõud ning gaasimolekulid asuvad vastastikmõjusse ka anuma seintega, kokkupuutel seinaga tekib hõõrdumine, mistõttu ei saa molekulide põrkeid lugeda absoluutselt elastseks ning põrkel muutuvad nii molekuli kiiruse suund kui ka moodul (arvväärtus).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Funktsioonide graafikud
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Numbrilised seosed
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Знакомство с химией
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Tasandilised kujundid
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Siiski saame hõredaid reaalgaase kirjeldada küllalt täpselt ideaalgaasi mudeli abil.