Isotermiline protsess
Kui protsessi käigus ei muutu ideaalse gaasi temperatuur, nimetatakse seda isotermiliseks protsessiks.
Kuna protsessi käigus jääb temperatuur samaks ehk T1 = TN, siis võtab isotermilist protsessi kirjeldaval ideaalse gaasi olekuvõrrand kuju:
Seda avaldist tuntakse ka kui Boyle’ – Mariotte’i seadusena, kes on vastavalt inglise ja prantsuse teadlased, kes nimetatud seaduspärasuse teineteisest sõltumatult avastasid.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Funktsioonide graafikud
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Numbrilised seosed
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Знакомство с химией
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Tasandilised kujundid
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Seadusest nähtub, et kui jääval temperatuuril gaasi kokku suruda (ruumala väheneb), siis suureneb gaasi rõhk, kui aga gaas paisub jääval temperatuuril, siis rõhk väheneb.
Isotermiliseks võime lugeda protsessi, mis toimub auto sisepõlemismootorites, kui kütusesegu plahvatab ning seejärel kiiresti paisub, liigutades samal ajal silindris liikuvat kolbi. Isotermilisi protsesside kasutataksegi peamiselt gaaside siseenergia muutmisel mehaaniliseks tööks.