Isotermiline protsess
Kui protsessi käigus ei muutu ideaalse gaasi temperatuur, nimetatakse seda isotermiliseks protsessiks.
Kuna protsessi käigus jääb temperatuur samaks ehk T1 = TN, siis võtab isotermilist protsessi kirjeldaval ideaalse gaasi olekuvõrrand kuju:
Seda avaldist tuntakse ka kui Boyle’ – Mariotte’i seadusena, kes on vastavalt inglise ja prantsuse teadlased, kes nimetatud seaduspärasuse teineteisest sõltumatult avastasid.
Seadusest nähtub, et kui jääval temperatuuril gaasi kokku suruda (ruumala väheneb), siis suureneb gaasi rõhk, kui aga gaas paisub jääval temperatuuril, siis rõhk väheneb.
Isotermiliseks võime lugeda protsessi, mis toimub auto sisepõlemismootorites, kui kütusesegu plahvatab ning seejärel kiiresti paisub, liigutades samal ajal silindris liikuvat kolbi. Isotermilisi protsesside kasutataksegi peamiselt gaaside siseenergia muutmisel mehaaniliseks tööks.
